Eesti parim majandusnäitaja on sisseränne

Harry Tuul
, BNS-i ja Postimehe majandustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.
Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm. Foto: Konstantin Sednev

Eesti paistab positiivselt silma rahvaarvu kasvuga, mida toetab juba kolmandat aastat järjest kosunud sisseränne ja mida võib pidada viimase aja parimaks majandusnäitajaks.

Rahvaarvu 0,3-protsendiline kasv ületas möödunud aastal koguni euroala keskmist ehk 0,2 protsenti aastas. Kasv on suures osas tulnud sisserändest, seejuures on kasvanud sisseränne kõrgema elatustasemega riikidest. „Rahvaarvu kasv mõjutab positiivselt investeerimise kliimat, kuna tööjõud on oluline sisend investeerimise otsuste tegemisel,“ toonitas Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Ta rõhutas, et rahvaarvu kasvu võib pidada SKT kasvust laiahaardelisemaks hinnanguks üldisele elukeskkonnale. „Mulluse erakordselt kiire (viieprotsendilise) majanduskasvu aeglustumine on olnud ootuspärane, peegeldades näitaja ajutist iseloomu, ega väljenda adekvaatselt kodanike elatustaseme tõusu. Seevastu demograafilised trendid viitavad kõrge tööjõunõudluse ja oodatust tugevama palgakasvu toel arengule paremuse poole,“ selgitas Palm.

2017. aastal ületas sisseränne Eestisse väljavoolu 5200 kodaniku võrra. Euroopa Liidu ja Eesti kodakondsusega inimeste sisseränne kasvas aastatagusega võrreldes märkimisväärsed 30 ja 20 protsenti. Palmi sõnul aitab Eesti heaolu edendada rahvaarvu stabiliseerumine ning isegi kerge kasv, mis tugineb üha rohkem Eesti kodanike väljavoolu vähenemisele ja mõõdukale sisserändele kõrgema elatustasemega riikidest. „See võimaldab meil lähendada kodanike sissetulekuid euroala keskmise poole ning toime tulla rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetega, väärtustades ennekõike Eesti enda tööjõudu,“ märkis Palm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles