Mitu väga suurt ja kallist kultuuriobjekti – ERMi hoone, ringhäälingu uus hoone, kunstiakadeemia maja, ooperimaja, muusikaakadeemia kontserdisaal ja Lennusadama kompleks – vajavad ühel ajal ehitamist. Kõigi ehitamine hilineb ja kallineb.
Tellijale
Eesti kultuuriobjektid: alati kallimad kui planeeritud
21. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpselt viisteist aastat tagasi otsustas riigikogu, et 1999. aastal peab valmima muusikaakadeemia uus hoone, samal 1999. aastal alustati Kumu ehitamist ja 2002. aastal omakorda Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ehitamist.
Muusikaakadeemia uus maja ka valmis tähtajaks, tõsi, poolikuna, sest algul kavandatud kontserdisaal on siiani tegemata. Kumu ehitusega alustati kolm aastat kavandatust hiljem ja ERMi hoone ehitamist pole veel alustatud ka praegu, 2011. aastal.
Olukord on sama pinev praegugi, sest mitu väga suurt ja väga kallist asja tahavad ehitamist ühel ja samal ajal: ERMi hoone, ringhäälingu uus hoone, kunstiakadeemia uus maja, ooperimaja, muusikaakadeemia kontserdisaal ja lõpetamisjärgus on meremuuseumi Lennusadama kompleks. Komistuskiviks on kujunenud just ERMi venimine, sest see seisab ka ülejäänutel jalus.
Näiteks ringhäälingu juht Margus Allikmaa ütleb, et kuigi ERRi ja ERMi maja otseselt ei konkureeri (ERR avalik-õigusliku asutusena taotleb raha otse rahandusministeeriumilt, ERM on aga kultuuriministeeriumi rida), siis lõpuks on riigi rahakott ikkagi ühine ja kõike korraga ei saa.
Kaks ühist joont
Samamoodi lisab muusika- ja teatriakadeemia rektor Peep Lassmann, et neil on olemas raha oma kauaoodatud kontserdisaali jaoks ja kevadel võiks ehitamisega alustada, kuid segadus ERMi ümber võib muuta ka nende plaane. «Kui ERM Euroopa Liidu toetust ei saa, siis ilmselt mängitakse rahajaotus ümber ja meiegi võime ohus olla,» räägib Lassmann kontserdisaali ehitusest.
Suurte kultuuri- ja haridusobjektide ehitamisel on Eestis vähemalt kaks ühist joont. Esiteks ei saa need kunagi tähtajaks valmis. ERMi ja Kumu valmimise hilinemist pole mõtet üle korratagi. Sama stsenaarium on aga pidev. Näiteks kunstiakadeemia pidi valmima tänavu sügisel, nüüd on hästi, kui tänavu üldse ehitamist alustatakse.
Ka rahvusringhääling pidi algsete plaanide järgi oma uue hoone avama tänavu 18. detsembril, kuid praegu pole isegi teada, millal ehitamist alustatakse. Meremuuseumi Lennusadama kompleksi – mis on väiksem ja suhteliselt odavam asi – ehitamiseks planeeriti alguses aasta, tegelikult kulub rohkem kui pool aastat enam.
Ja rahast rääkides kehtib ka alati kuldreegel – ikka rohkem, kui alguses öeldi. Näiteks Kumu ehitamise alguses räägiti umbes 33 miljonist eurost, kui hoone valmis sai, ütlesid selle juhid, et kõik kokku läks maksma 41 miljonit. Samas – kui Äripäev viis aastat tagasi liitis kõigi Kumu hangete maksumuse, said nemad summaks 47 miljonit.
Veel sellel kevadel lootis ERM teha ehitushanke 37,8 miljoni euroga, nüüd arvestatakse ehituse puhul juba 15 miljonit eurot suurema summaga ja kõik asjad kokku peaks tööprojekti järgi tulema 87,7 miljonit.
Tehtud on palju vigu
Kunstiakadeemia räägib oma maja hinna puhul jonnakalt ikka veel 25 miljonist eurost, kuid alles kaks nädalat tagasi haridusministeeriumi tellimusel valminud uuring pakub hinnaks juba rohkem kui 40 miljonit eurot.
Meremuuseumi puhul tehti hankeleping 7,1 miljoni euro peale, kuid ainult aasta hiljem pandi kaks miljonit otsa. Kaks miljonit ei tundu suur summa, aga tegelikult on see plaanitust veerandi võrra rohkem. Ooperimaja ja rahvusringhääling pole veel hinnapäringute juurde jõudnud, kuid kas ajalugu vaadates on põhjust loota, et need tehakse selle raha eest, mida lubatakse?
Valmimise hilinemise ja ülekulude puhul võib alati süüdistada riiki, täpsemalt vastutavaid ministeeriume, ja kindlasti on nad vigu teinud. Ent vähemalt sama palju süüd on vastavate kultuuriobjektide juhtidel endil. Näiteks ERMi puhul on raske eitada, et nad olid ehitushinna arvestamisel liiga optimistlikud.
Nüüd ongi kultuuriministeerium andnud ERMi projekti vedamise Riigi Kinnisvara ASi kätte, põhjendades otsust järgmiselt: «Muuseumitöötajad saavad keskenduda muuseumitööle.»
See on diplomaatiline kõnepruuk, mis tõlkides tähendab – teie tegelege oma kogude ja näitustega, jätke ehitamine proffidele. Ka kunstiakadeemia ehituse venimine on paljuski põhjustatud akadeemia juhtkonna enda valearvestustest ja planeerimisvigadest.
Ehitushinnad pakutakse väiksemad, tähtajad lühemad, rahastamisallikate osas ollakse optimistlikumad, kui reaalsus lõpuks välja kukub.