/nginx/o/2018/09/20/11432308t1h20f0.jpg)
Kaks päeva tagasi teatas justiitsministeerium lühikeses pressiteates, et äsja andmekaitse inspektsiooni peadirektoriks nimetatud Marko Aavik loobus ametikohast, tehes seda omal soovil, tegelikult põrus pikaaegne asekantsler kaitsepolitseiameti julgeolekukontrollis.
Kaitsepolitseiamet ei kommenteerinud, miks neil ei olnud võimalik 11 aastat justiitsministeeriumis asekantslerina töötanud Aavikule riigisaladusele juurdepääsu luba anda.
«Julgeolekukontrolli käigus selgus, et ma ei olnud justiitsministeeriumi nõuetekohaselt teavitanud ühest oma kõrvaltegevusest – Euroopa Nõukogu eksperdina rahvusvahelises koostöös osalemisest,» põhjendas Aavik.
Mees selgitas, et ta oli suuliselt sellest ministeeriumi teavitanud ja ministeerium oli teadlik, et ta osaleb Euroopa Nõukogu eksperdina rahvusvahelises koostöös, kuid kuna ta jättis vormikohase kirjaliku teavituse tegemata, siis võttis ta enda sõnul vastutuse ja loobus andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohast.
Postimehe andmetel oli Aavikule riigisaladuse juurdepääsu loast keeldumine seotud tema tegevusega Euroopa Nõukogus, kuid on selge, et niisama kapo kedagi julgeolekukontrollist läbi ei kukuta – järelikult pidi Aaviku töös olema midagi, mis ta riigisaladuste ukse taha jättis.
Aavik otsustas pärast peadirektori kohast loobumist Eestist lahkuda. «Lükkan ümber väite, et lahkun riigist seoses julgeolekukontrolli käigus ilmsiks tulnud asjaoludega, samuti kinnitan, et plaanin Eestisse naasta,» kirjutas ta.
Endise asekantsleri uude ametisse nimetamise juures on segadust veelgi. Isikuandmete kaitse seaduse järgi peab andmekaitse inspektsiooni juhi kandidaat julgeolekukontrolli läbima enne juhiks nimetamist. Aavik nimetati aga peadirektori ametisse juba 21. juunil, kui julgeolekukontroll polnud veel lõpuni viidud.
Justiitsministeeriumi sõnul räägivad siin seadused üksteisele vastu. Vastavalt avaliku teenistuse seadusele luhtub andmekaitse inspektsiooni juhi konkurss automaatselt, kui avalduste esitamise tähtajast 120 päeva möödudes ei ole ühtki isikut ametikohale nimetatud.
Seega peavad 120 päeva sisse mahtuma kogu dokumentide läbivaatamine, intervjuude ja testide voorud. Nii võibki juhtuda, et inimene nimetatakse ametisse enne julgeolekukontrolli läbimist, sest ei jõuta varem valmis.
Riigikantselei tunnistas probleemi tippjuhtide konkurssidega. «Mööname, et julgeolekukontrolli eeldavate konkursside puhul on seaduses ette nähtud tähtaeg probleem. Tippjuhtide valikukomisjon arutab enne uue andmekaitse inspektsiooni peadirektori konkursi väljakuulutamist, kuidas see olukord lahendada,» kommenteeris riigikantselei kommunikatsioonijuht Kristiina Tiimus.