Valimisteenistus valmistub küberrünnete tõrjumiseks

Küberrünnak. Foto: AFP / Scanpix

Riigi valimisteenistus (RVT) valmistub järgmise aasta riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste eel Eestis toimuda võivate küberrünnakute ja infomanipulatsioonide tõrjumiseks.

«Küberturvalisus on tõepoolest eelolevate valimiste eel väga oluline teema, millesse valimise korraldajad täie tõsidusega suhtuvad,» ütles valimisteenistuse pressiesindaja Kristi Kirsberg BNSile. 

Ka Eesti üks juhtivaid selle valdkonna eksperte, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) endine juhtivanalüütik, Euroopa Liidu valimisturbe käsiraamatu eestvedaja Liisa Past ütles BNS-ile, et valimiste küberturvalisus saab olema üks keskseid küsimusi kõigil mitmekümnel valimisel, mis Euroopas lähiaastatel toimuvad. «On selge, et valimiste korraldajad ja neis osalejad peavad olema valmis nii manipulatsioonideks avalikus ruumis kui ka võimalikeks küberrünnakuteks ning meie ettevalmistus määrab selle, kui edukas on ründaja,» tõdes Past, kes praegu täiendab ennast Ameerika Ühendriikides McCaini Instituudis. 

Rääkides sellest, mida Eesti erinevad ametkonnad koostöös valimisteenistusega valimiste infoturvalisuse tagamiseks teevad, tõi Kirsberg välja neli peamist suunda.

Koostöös RIA-ga pakub valimisteenistus koolitust kõigile erakondadele, samuti korradatakse novembris Tartus ja Tallinnas kaks küberhügieeni koolitust, kuhu on oodatud kõik kandidaadid. «Koolitustel räägitakse lihtsalt ja praktiliselt, kuidas oma veebikülge turvaliselt üles ehitada või meilikasti sisselogimist korraldada,» selgitas Kirsberg. Ta lisas, et maailmapraktika kohaselt rünnatakse kõige enam erakondade ja kandidaatide veebilehti ja meiliaadresse.

«Suur osa niinimetatud kampaaniahäkkidest - kasvõi 2016. aastal avalikuks tulnud rünnakud Hillary Clintoni ja Emmanuel Macroni kampaaniate vastu - on võtnud sihikule kandidaadid ja kampaaniatöötajad, hinnates neid ilmselt lihtsamaks sihtmärgiks kui valimiste keskne toimimine. Seetõttu on mitmed riigid asunud ka kandidaate ja erakondi infoturbe valdkonnas koolitama,» märkis ka Past.

«Kanditaatide ja poliitiliste jõudude seisukohalt on infoturve oluline, et nad saaks keskenduda sisulise kampaania tegemisele. Kui ründaja - nagu ta on seda varem teinud - sunnib kandidaate rääkima kas küberrünnetest või infoturbest laiemalt, rääkimata varastatud dokumentide ja e-kirjade sisu kommenteerimisest, on oluliselt piiratud kandidaadi võimalus oma poliitilisele platvormile tähelepanu juhtida,» tõdes Past. 

Lisaks on riigikantselei «loonud töised suhted spetsialistide tasemel» Facebooki, Twitteri ja Google´iga, märkis Kirsberg. Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Martin Jaško selgitas, et riigikantselei loodud sidemed puudutavad problemaatilise sisu kohta raporteerimist. «Meie loodud töine kontakt annab Eesti asutustele võimaluse saada oma kaebused eelisjärjekorras üle vaadatud ja selline ajavõit võib valimiste eel olulise kaaluga olla,» ütles Jaško. «Töötame koos selle nimel, et Eesti siseriiklik demokraatlik protsess jääks välise mõjutustegevuse eest kaitstuks,» lisas ta.

Alates neist valimistest on Riigi Infosüsteemi Ametil koostöös valimisteenistusega ülesanne tagada ka valimiste infosüsteemide töökindlus, ütles Kirsberg.

Neljandaks kutsub valimisteenistus kõiki ka ise küberkeskkonnas turvaliselt käituma. «Meie palve on ka valijal olla küberturvaline - iga inimene ise saab selle eest hoolt kanda, et tema arvuti oleks puhas ja paroolid piisavalt tugevad,» rõhutas valimisteenistuse esindaja. 

Lisaks on RVT koostöös mitme ametiga ette valmistamas ühist monitooringusüsteemi, et näha ja jõuda jälile võimalikule desinformatsiooni levitamisele, ütles Kirsberg. Küsimuse peale, kas seni on Eestis toimunud juba vaenulikke infooperatsioone, vastas Kirsberg eitavalt. 

«USA ja Prantsusmaa 2016 aasta presidendivalimised näitavad selgelt, kui oportunistlik on ründaja ning kuidas ta kombineerib küber- ja infooperatsioone valimiste ja neil osalejate vastu. Teisisõnu: meie poliitilise süsteemi ja valimiskorralduse delegitimeerimiseks, selle osas kahtluste tekitamiseks kasutatakse nii uudiste fabritseerimist kui ka arvutivõrkudesse sisse murdmist. Kindlasti on ka peatsed USA Kongressi vahevalimised oluline indikaator, milleks Eesti 2019. aasta kevadel nii riigikogu kui Euroopa Parlamendi valimisteks valmis peab olema,» usub Past.

Küsimusele, kas senisest põhjalikum valimiste turvamine on kasvatanud ka valimisteenistuse eelarvet, vastas Kirsberg eitavalt. «Riigi Valimisteenistuse eelarve kasvanud ei ole, küll aga teeme väga tihedat koostööd teiste riigiasututega, kes oma igapäevase töö ja vahendite raames aitavad valimiste turvalisust hoida,» ütles valimisteenistuse esindaja.