Sõjaväeluure võib volitusi juurde saada (2)
5. november 2018, 09:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/05/11550100t1h9c34.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjon ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, samuti kaitseministeerium toetavad kaitseväe luurekeskusele suuremate võimaluste andmist, teatas rahvusringhääling (ERR).
Volituste suurendamist põhjendatakse vajadusega paremini hinnata kaitseväelaste usaldusväärsust ja märgata võimalikke ohuolukordi.
Praegu on sõjaväeluurel õigus teha kaitseväelasteks või kaitseväe tsiviilametnikeks pürgijatele vaid pealiskaudset taustakontrolli, mis tugineb avalikele allikatele.
Kaitseministeeriumis valminud seadusemuudatuse eelnõu annaks sõjaväeluurajatele õiguse süvendatud taustakontrolliks, ka näiteks varjatud jälgimiseks, konspiratsioonivõtete kasutamiseks, isiku varjatud tuvastamiseks.
Samas siseministeerium on plaani suhtes ebalev, et mitte öelda kahtlustav, märgib ERR. Asekantsler Raivo Küüt kaitses Eesti Päevalehes kaitsepolitsei kui vastuluure tegevusruumi. Ta tõdes, et kaitseväega seotud inimeste seotust välisriigi luureorganiga saab kontrollida vaid pikemaajalise info kogumise ja analüüsi teel, mille kompetents ja õigused on kapol: «Seni on kaitsepolitseiamet saanud väga hästi oma ülesandega hakkama ja me ei näe põhjust, miks peaks seda muutma hakkama,» edastas ERR Küüdi sõnu.
Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjon ja riigikaitsekomisjon on juba kord arutanud sõjaväeluurele kaitseväe inimeste ja objektide kontrollimiseks suuremate õiguste andmist, novembris toimub kahe komisjoni järgmine ühisistung.