Soome Rahvusarhiivis saab vaadata näitust Eesti riigipeadest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vabariigi president Kersti Kaljulaid

FOTO: EERO VABAMÄGI / Eesti Meedia/Scanpix Baltics

Kuula artiklit

Helsingis Soome Rahvusarhiivis saab järgmisest esmaspäevast vaadata Eesti Muinsuskaitse Seltsi koostatud näitust Eesti riigipeadest.

Eesti 100. juubeliaastal on soomlastel võimalus tutvuda Eestit saja aasta jooksul juhtinud riigipeadega, teatas rahvusarhiivi esindaja neljapäeval BNS-ile. Esmaspäeva keskpäeval 12 avatakse Helsingis Rauhankatu 17 asuvas Soome Rahvusarhiivis näitus "Eesti riigipead 1918–2018".

Praeguseks on Eestil riigipäid kokku olnud üheksateist, kuid nad ei ole kõik kandnud tiitlit «president», vaid kas ministrite nõukogu esimees, peaminister, riigivanem, peaminister riigivanema ülesannetes või riigihoidja. Kõiki neid ameteid oli pidanud riigikogu poolt 24. aprillil 1938 esimeseks presidendiks valitud Konstantin Päts.

Kõige lühemat aega oli riigivanem Ado Birk - kolm päeva, - mille jooksul ta ei suutnud valitsust moodustada. Kõige kauem oli riigipeaks Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Tõnis Kint - 19 aastat, 2 kuud ja 9 päeva. Konstantin Päts on riigitüüri juures oldud aja poolest alles kolmandal kohal Aleksander Warma järel, kes oli samuti valitsuse eksiilis peaminister vabariigi presidendi ülesannetes.

Nõukogude okupatsioonivõimude poolt hukati neli Eesti riigipead: Jaan Tõnisson, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson ja Jaan Teemant. Vangistuses suri viis riigipead: Konstantin Päts, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk ja Kaarel Eenpalu. Enne vahistamist sooritas enesetapu Otto Strandman. Seega kümnest nõukogude okupatsioonieelsest riigipeast pääses eluga vaid August Rei ja temagi üle noatera. Tänaseni ei ole täpselt teada Jaan Tõnissoni ja Jaan Teemanti saatus pärast arreteerimist, samuti on teadmata kaheksa hukatud või vangilaagris surnud riigipea matmiskoht. Viis riigipead tegutsesid pagulastena väljaspool kodumaad. Alates 1990. aastast on kodumaale ümber maetud viis võõrsil surnud Eesti riigipead.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi koostatud näitus «Eesti riigipead 1918–1992» avati 2015. aasta veebruaris Tallinnas Okupatsioonide muuseumis, järgnevalt on see rännanud mööda Eesti koole, muuseume, raamatukogusid, arhiive, valla-, rahva- ja kultuurimaju. Igast riigipeast on näitusel elusuurune figuur, mille esiküljel portreefoto, samuti fotod tema elust ja tegevusest. Figuuri teisel küljel on lühielulugu eesti ja inglise keeles. Kui seni andis ekspositsioon teavet riigipeade kohta kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni, siis Helsingis on esmakordselt lisandunud presidentide Lennart Meri, Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese figuurid. Praegu ametis olevat presidenti veel näitusel ei ole.

Seoses näitusega Helsingis ilmub Eesti riigipäid soome keeles tutvustav brošüür «Viron valtionpäämiehet 1918–2018.» Elulood on soome keelde tõlkinud Soome endine suursaadik Kirsti Narinen, endine Soome sõjaväeatašee Jussi Voutilainen, Soome saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi, ajaloolased Seppo Zetterberg ja Kari Tarkiainen, president Meri vanem käsundusohvitser kolonel Eero Riuttala, arhivaarid Raimo Pohjola ja Martti Helminen, arhitektid Markus Bernoulli ja Tapani Mustonen, erukapten Antti Pekka Mustonen, Soomepoiste Pärimusühingu esimees Risto Haimila ning Nina von Buxhoeveden.

Näituse avavad Eesti suursaadik Harri Tiido ja Soome riigiarhivaar Jussi Nuorteva. Näitus jääb Soome Rahvusarhiivis tööpäeviti avatuks kuni 23. novembrini.

Tagasi üles