Siseministeerium 100. «Läti piiril liigub salakaupa äärmiselt vähe»

Raamatukaas.

FOTO: Siseministeerium

Postimees avaldab katkendeid raamatust «Siseministeerium 100. Vabadussõjast droonideni».

Piirivalve loomine

Vabariigi esimestel aastatel oli Eesti piiri valvamisega tegelenud sõjavägi, lühikest aega oli piiri valvamine koguni rahaministeerium haldusalas, kuid 1922. aasta piirivalve alluvuse muutmise seaduse alusel lood uus Eesti piirivalve siseministeeriumi juures. Piirivalve senist korraldust oli vaja põhjalikult muuta. Esiteks peeti põhimõtteliselt õigemaks, et rahu ajal valvaks riigipiiri tsiviilvõimu haldusalas olev asutus. Lisaks sellele esines senises piirivalvekorralduses tõsiseid puudujääke. 1922. aasta kevadel koostatud kaitsepolitsei peavalitsuse sisepoliitilise elu ülevaates kritiseeritakse piiril valitsevat olukorda rängalt: «Meie piirivalve ei seisa viimasel ajal nõutud kõrgusel. Korralagedus aina suureneb. Piirivalvurid ei ole postide, käivad Venemaal, kauplevad ja joovad. Selle tagajärjel on sarnane olukord tekkinud, mis igasugustel kahtlastele elementidel takistamatult lubab üle piiri Nõukogude Venemaalt salakuulamiste ja rahva meeleolu ärevaks tegemise otstarbeks vabalt Eestisse tulla.»

Eesti piirivalve sünnipäevaks loetakse 1922. aasta 1. novembrit, mil selle ülemaks sai Ants Kurvits. 1922. aastal ei piirdutud pelgalt piirivalve toomisega siseministeeriumi haldusalasse, vaid ehitati üles täiesti uus institutsioon. Piirivalve komplekteeriti ohvitseridest ning siseministeeriumi ja sõjaministeeriumi kokkuleppe alusel üleajateenijatest. Enne ametisse asumist korraldati neile eraldi piirivalvealane väljaõpe. Esimesed piirivalvejaoskonnad võeti sõjaväelt üle 1923. aasta märtsis ning sama aasta mai lõpuks oli kogu vabariigi piiri valvamine vast loodud piirivalve kätes.

Piirivalve koosnes piirivalve staabist ja kohtadel tegutsevatest jaoskondadest. Jaoskonnad omakorda jagunesid rajoonideks ja rajoonid kordoniteks. Siseministeeriumis tegeles piirivalve küsimustega ministeeriumi juurde loodud moodustatud piirivalve peavalitsus. Siseministeeriumi 1923. aasta tegevusaruandes on uue piirivalve tegevust iseloomustatud järgmiselt: «Kuivõrd edukalt on piirivalve omi ülesandeid täitnud, sellest annab kõige selgema pildi piirivalve poolt 1923. aastal kinnipeetud salakauba eest määratud tollitrahvi raha 350 069 198 marka, missugune summa katab rohkem kui kolmekordselt piirivalve 1923. a. korralise eelarve, mis oli 94 673 170 marka.»

Valdav enamik salakaubast saadi kätte merepiiril. Suurim saak oli Paldiskis tabatud Saksa mootorpurjeka last, milles oli rohkem kui 53 000 liitrit piiritust ja üle 50 kasti konjakit. Läti piiril liikus salapiiritust võrreldes merepiiriga äärmiselt vähe, mille põhjuseks toodi, et «meie oma lõunanaabriga majandusliselt enam-vähem ühesuguses seisukorras oleme ja kaupade hinnavahe salakaubitsemisele ei ahvatle.»

Tagasi üles