Gaasiga seotud väljakutseid on üha rohkem
27. november 2018, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeametil tuleb igal nädalal reageerida väljakutsetele, mis on seotud vingugaasiga, seda nii gaasiküttega kui ka tahkeküttega köetavatesse kodudesse.
Õnnetuste ärahoidmiseks tuleb veenduda, et kütteseadmed on töökorras ja hooldatud. Vingugaasiandur aga aitab õigel ajal avastada toas levivat vingugaasi.
2018. aasta 22. novembri seisuga on päästeamet reageerinud 446 gaasisündmusele (ehk kõik gaasiga seotud päästesündmused, seal hulgas vingugaasisündmused), mida on rohkem kui tervel eelmisel aastal kokku. Eelmisel aastal käis päästeamet 416 gaasiga seotud väljakutsel.
«Vingugaasi võib tekitada isegi tavaline toidukõrbemine, kuid igapäevaelus on põhiline vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara kinni pandud ahjusiiber, aga ka halva tõmbega gaasiboiler või valesti reguleeritud gaasipliit. Seega võib inimesel vingugaasimürgitus tekkida ka siis, kui põlengut ei ole,» selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.
Suitsuandur on hindamatu abimees tulekahju varaseks avastamiseks, aga vinguandur on ainus vahend salakavala vingugaasi tuvastamiseks. Kuna vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, siis inimene ei saa ise aru, et ruumis vingugaas on. Enamasti hukuvadki inimesed tulekahjudes just vingugaasi sissehingamise tagajärjel.
«Viimasel ajal on palju küsitud, kuhu tuleb vingugaasiandur paigaldada. Õige vastus on see, et tuleb järgida kasutusjuhendis toodud tootja juhiseid, sest vingugaasiandureid on erinevaid ning nende paigaldamise tingimused võivad samuti erineda,» selgitas Tagne Tähe.
Mitmekorruselise elamu puhul soovitab päästeamet vingugaasianduri paigaldada igale korrusele, võimalusel ka igasse eluruumi.
Vingugaasianduri töökorras olekut tuleb kord kuus kontrollida, vajutades testnuppu. Piiksuv signaal kinnitab seadme töökorras olekut. Vingugaasiandurit tuleb regulaarselt tolmust puhastada. Selleks võib kasutada nii tolmuimejat kui ka lappi.
Suitsuandur ei ole võimeline vingugaasi tuvastama, sest suitsuandur läheb häiresse visuaalse suitsu peale. Tegemist on kahe täiesti erineva seadmega, mille tööpõhimõtted on erinevad.
Juhul kui kodus hakkab vinguandur tööle, tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada. Võimalikud kannatanud toimetage värske õhu kätte. Kui keegi põeb vingugaasimürgituse sümptomeid: peavalu, pea käib ringi, süda paha, oksendamine, kutsuge kohale kiirabi. Lülitage välja kõik soojusseadmed või avage siiber. Kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada, enne ärge ise soojusseadmeid sisse lülitage.
Alates 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Soovitame aga paigaldada vingugaasianduri ka siis, kui kodus on puuküttel ahi, kamin, pliit või katel, mis võivad samuti ohtlikku vingugaasi tekitada.