Justiitsministeerium tunnustas vabanenud vangide tugiisikuid
3. detsember 2018, 17:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna tunnustas justiitsministeerium 55 vanglast vabanenute tugiteenuse pakkujat, kes toetavad vanglast vabanenuid õiguskuuleka elu alustamisel.
«Täna on meil rõõm tänada inimesi, kes on võtnud enda südameasjaks aidata muuta inimeste elusid, kes on olnud tavapärasest ühiskonnaelust eemal, sest on kandnud vanglakaristust,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles oma kõnes, et tugiisikutel on väga kõrge empaatiavõime ning kannatlikus, sest inimeste väärtuste, hoiakute ning motivatsiooniga töötamine ei ole lihtne.
«Vanglast vabanenute ühiskonda lõimimisse panustamine väärib kiitust ja tunnustust,» lausus Reinsalu.
Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika talituse projektijuht Stanislav Solodov ütles, et tugiteenusele jõuavad peamiselt Eesti korduv karistatavad sühtrühma kuuluvad kinnipeetavad. «Paljudele on vanglas viibimine harjumuspärasem kui elamine vabaduses. Sellepärast on inimeste kuritegevuse nõiaringist välja aitamine äärmiselt keeruline,» lisades, et tugiisikud peavad tegelema kõigi eluliste küsimustega, «lisaks töö- ja elukoha leidmisele esineb terve rida muresid: tervis, sõltuvus, võlad.» Stanislav Solodovi sõnul saavad takistuseks rihipeale vabanenu enda motivatsiooni puudus ja kannatamatus oma elu muuta. «Tugiisikutel ja majutuskeskuste töötajatel peavad olema oskused, et iga vabanenu puhul leida kesktee, mis innustaks muutuma ja järk-järgult probleeme lahendama,» sõnas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika talituse projektijuht Stanislav Solodov.
Vanglast vabanenute tugiteenus koosneb kahest teenusest: tugiisiku- ja koos nõustamisteenusega ajutisest majutusteenusest. Tugiisik alustab vangiga koostööd veel enne tema vabanemist, et luua usalduslik suhe ja panna paika vabanemisjärgsed tegevused. Tugiisiku roll on olla hea kuulaja ja nõustaja selleks, et tegevused oleksid järk-järgult saavutatavad. Majutusteenus pakub aga seda stabiilsust, mis on hädavajalik just esimestel kuudel peale vanglast vabanemist.
«Kõige enam motiveerib töötama inimestes peidus olev muutumispotentsiaal. Seda hoolimata pikkade aastate vangistusemõjudest ja ühiskonnast eemalolekust,» ütles kogenud tugiisik Eva Üprus.
«Majutusteenus annab hea võimaluse pakkuda vaheetappi, kus saab hetkeks aja maha võtta ja toetavas keskkonnas tegeleda endale oluliste ja jõukohaste ülesannetega. Praktikas on mitmeid häid näiteid, kus vabanedes tuge ja abi saanud inimene pühendab end mõne aja pärast ise vabanenutega töötamisele, sest tunneb vajadust ühiskonnale tagasi anda,» märgib Üprus.