/nginx/o/2011/11/25/851692t1h8ad6.jpg)
Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Jaan Kõrgesaare sõnul on tuupimisvastane hoiak ja lapsekesksuse deklareerimine toonud nn edumeelse avalikkuse silmis punkte vähemalt viimased sadakond aastat.
Jaan Kõrgesaar: tuupimisvastane hoiak on punkte toonud vähemalt sadakond aastat
/nginx/o/2011/03/16/539340t1h1f9c.jpg)
25. november 2011, 14:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õpipingutuse mitmekesisuse ja ühiskonda eri viisidel panustamisvajaduse vaagimine - mitte eriti,» nentis ta.
Berliini Vaba Ülikooli professori Gerhard de Haani ennustuste kohaselt kaob umbes kolmekümne aasta perspektiivis kool tänapäevases mõttes ära ning õpilased tulevad kokku algteadmiste omandamiseks ja ühiskonnas hakkama saamise õppimiseks.
Kõrgesaare hinnangul võib tõesti juhtuda, et kui tänase Lääne-Euroopa tüüpi heaoluühiskond nii kaua kestab, värvatakse heaoluriikides pingutust nõudvatele aladele asjatundjaid ehk teadlasi, arste, insenere ja sümbolanalüütikuid (ja nende alade üliõpilasi) kasvaval määral edasi vaestest riikidest.
«Värvatakse seni, kuni neid suudetakse üle maksta,» sõnas ta. «Heaoluriigi noortele kodanikele võib ju õige rahulikult õpetada, kuidas mitte teise inimese peale vihastada.»
Kõrgesaare sõnul võib heaoluühiskondades ähiaastatel kasvada veelgi kodusõpe ja peavoolule lisandub teisi end alternatiivsena propageerivaid koolitusvõimalusi.
Küll aga jäävad veel kauaks võtmeküsimusteks, et kuidas äratada huvi pingutuse vastu.
«Huvi äratamine pingutuse vastu, pingutades oskuste, sh mõtteskeemide omandamine, niisama kui huvi ja pingutamisoskuse alahoid, need jäävad veel kauaks võtmeküsimusteks,» arvas ta.