Presidendi jõulukaardi kunstnik Sirelpuu: kui üldse midagi teen, siis teemast, mis on tähtis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Presidendi jõulukaart, kunstnik Katrina Sirelpuu

FOTO: Presidendi kantselei

Kuula artiklit

Sellel aastal pannakse presidendi kantseleist teele 2550 jõulukaarti, mille autoriks on kunstnik Katrina Sirelpuu.

Katrina Sirelpuule helistati presidendi kantseleist oktoobri keskel ja küsiti, et kas ta oleks sellisest kunstiprojektist huvitatud. Lisaks Sirelpuule olid seal veel paar kunstnikku ning neil oli nädal, et enda nägemust esitada.

«Leidsin, et kui üldse midagi teen, siis teemast, mis on mulle kõige tähtsam,» ütles Sirelpuu. Seletades, et pole mingisugust vahet, millised on inimeste poliitilised või religioossed vaated, kuid kui jätkata praeguse tempoga elukeskkonna hävitamist, siis kaotavad kõik.

Presidendi jõulukaart, kunstnik Katrina Sirelpuu

FOTO: Presidendi kantselei

«Visuaalselt omase ilustratsiooni stiiliga kujutasin seda kõige tähtsamat: kiireimini hävineva liigirikkusega kalu, meie enda loomi, metsa, loodust. Ning nagu sõnumgi ütleb, on meie tehtud kahju tagasipööramatu, kuid aeglustatav. Me peame seda kõik lihtsalt teadvustama ja vastavalt tegutsema hakkama,» ütles Katrina Sirelpuu.

«Selline teema võib pühadekaardiks tunduda liiga kriitiline kuid leian, et mida rohkem sellist sõnumit levitada, seda enam on võimalik, et keegi ka kuuleb,» lisas Sirelpuu.

Enda valitud teema ja illustratsiooniga osutus Sirelpuu kantselei poolt valituks ning järgnevatel nädalatel viis ta lõpuni töö.

«Tehnikana kasutasin segatehnikat (mixed media). Osa pildist maalisin akvarellidega ning osa joonistasin või maalisin digitaalselt,» mainis Katrina Sirelpuu, millise tehnikaga valmisid tänavused presidendi kantselei jõulukaardid.

Presidendi jõulukaart, kunstnik Katrina Sirelpuu

FOTO: Presidendi kantselei

Presidendi kantselei lisas kaardile ka sõnumi: «Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta.»

Lisades juurde, et eestlastele lähevad suured mured korda, ning seda näitas ka Eestist alguse saanud Teeme ära talgupäev.

Tagasi üles