Õiguskantsler tegi riigikogu vähendamise idee maatasa

Riigikogu.

FOTO: Tairo Lutter

Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et 101-liikmelise riigikogu kärpimine ei annaks märkimisväärset kulude kokkuhoidu, küll aga jätaks täiendavalt valijaid esinduseta, nõrgestaks vigade avastamise võimekust ning suurendaks võimu koondumise ohtu.

«Parimal juhul on riigikogus esindatud kõik Eesti rahva hulgas enim levinud vaated ja huvid ning riigikogu on esinduslik läbilõige ühiskonnast, koosnedes erineva elukogemusega inimestest eri elualadelt. Sel juhul on lootust, et seaduseelnõude arutamisel tõkestatakse arusaadamatud või rumalad  normid, paljastatakse paheline õigusloome ning tuuakse  avalikku  arutellu  erinevate huvide ja vaadetega inimeste hääl,» kirjutas Madise vastuseks kodaniku pöördumisele.

Õiguskantsler nentis, et mõistagi ei pruugi alati nii minna, ent oma kogemuse põhjal söandab ta väita, et riigikogu liikmete isiklik panus on paljudel juhtudel aidanud elulisi probleeme lahendada ning objektiivselt kõlbmatuid norme tõkestada.

Madise viitas professor Rein Taagepera teadustööle, mis näitab, et ühiskonnas levinud vaadete esindamiseks peetakse üldjuhul sobivaks esinduskogu, mille liikmete arv on umbes kuupjuur riigi rahvaarvust.

«Kui parlamendis on kohti vähem, jääb rohkem vaateid ja huve esindamata. Eesti jaoks on 101-liikmeline riigikogu seega optimaalne. Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder on õigesti  välja toonud,  et avalikke huve teenib kõige paremini riigikogu, milles on piisav arv fraktsioone võimaldamaks moodustada erinevaid toimivaid valitsuskoalitsioone,» märkis Madise.

Õiguskantsleri sõnul ei saa nii kellegi kätte liialt võimu koguneda ning kui riigikogu liikmete arv oleks väiksem, oleks praeguse valimissüsteemi – valimisringkondade arvu, valijahäälte riigikogu kohtadeks arvutamise reeglite – tingimustes tõenäoliselt vähem toimivaid koalitsioonivõimalusi.

«Riigikogu liikmete arvu vähendamist ei põhjenda õigusloome vähendamise eesmärk. Seesuguse  eesmärgi seadmine ei ole tarbetut õigusloomet vähendanud. Niinimetatud kodifitseerimisest ja muust õigusloomelisest  asendustegevusest loobumine oleks tõepoolest mõistlik, ent see ei jäta riigikogu tööta. Paljude inimeste käekäiku mõjutavate probleemide lahendamiseks on jätkuvalt vaja riigikogus läbi vaieldud otsustust,» kirjutas Madise.

Ta lisas, et ka paljud Euroopa Liidu direktiivid eeldavad igakülgset arutelu ja Eesti oludele sobivaks kohandamist. Riigikogu ülesanne on juhtida välislepingute ratifitseerimise teel ja Euroopa Liidu poliitika suunamise  kaudu olulist osa välispoliitikast ning arutada avalikult kõiki olulisi riigielu küsimusi.

«Samuti oleks mõistlik loobuda pahelisest õigusloomest ja kobarseadustest ning rohkem tuleks pingutada normide arusaadavuse ja rakendatavuse nimel. Kõiges selles on riigikogul oluline roll – just riigikogu liikmed saavad segaseid, tarbetuid ja kellegi isiklikke huve teenivaid norme tõkestada ning parandada,» märkis ta.

Kokkuvõtvalt või õiguskantsleri hinnangul öelda, et riigikogu liikmete arvu vähendamine ei kahandaks märkimisväärselt kulusid, küll aga jätaks täiendavalt valijaid esinduseta, nõrgestaks vigade avastamise võimekust ning suurendaks võimu  koondumise ohtu.

Tagasi üles