Hanno Pevkur topeltkodakondsusest: eriti küüniline oli tänane käitumine IRLi poolt (1)
13. detsember 2018, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogus lükati 40 häälega tagasi Reformierakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, mis lubanuks sünnijärgsetel kodanikel omada topeltkodakondsust.
Hanno Pevkur ütles oma kõnes, et riigikogu ülesanne on tegeleda eestlaste rahvaarvu kasvatamisega, mitte kahandamisega.
«On ebamoraalne ja põhiseaduse vastane panna sünnijärgsed Eesti kodanikud tegema sundvalikut. Me peame tegelema ka nendega, kes on läinud kodumaalt eemale. Ka nendel peab olema teadmine, et kodumaal on nad alati oodatud ja et riik ei sunni neile peale valikut, kas valida ühe või teise riigi kodakondsus,» ütles Pevkur.
Tema sõnul oli parlamendil võimalus näidata ennast riigimehelikult. «Näidata Eesti inimestele nii kodumaal kui ka neile, kes väljaspool, et jah, me suudame üle olla mingisugustest poliitilistest kokkulepetest ja me mõtleme selle peale, kuidas eestlasi oleks tulevikus rohkem, mitte vähem,» täiendas Pevkur.
Pevkur märkis ära, et kahjuks ei toetanud lisaks valitsuserakondadele sünnijärgseid eestlasi ka «rahvuslased» EKREst.
«Eriti küüniline oli tänane käitumine aga IRLi poolt. Ei tundu väga isamaaline öelda sünnijärgsele eestlasele, et sa ise või su laps peab lahti ütlema Eesti kodakondsusest juhul kui oled väliseestlane või su lapsel on õigus saada teise vanema järgi näiteks ka Belgia kodakondsus. Vastupidiselt justiitsministrile, kes arvab, et topeltkodakondsus on riskantne mäng meie rahvusriigi tulevikuga, leiame meie, et topeltkodakondsus aitab kaasa meie rahvusriigi püsimisele ja tugevdab sidemeid kõigi eestlastega,» võttis Pevkur riigikogus toimunu kokku.
Eelnõu kohaselt nähakse ette ka Eesti kodakondsuse taastamise võimalus inimestele, kes omandasid Eesti kodakondsuse sünniga või said selle enne 1992. aasta 26. veebruari, kuid keda sunniti sellest loobuma või loeti Eesti kodakondsuse kaotanuks või sellest loobunuks.
Samuti loetakse Eesti kodakondsuse sünniga omandanuks inimesed, kelle suhtes tehti Tartu rahulepingu kohaselt optsiooni teel Eesti kodakondsuse andmise otsus, kuid kes ei asunud Eestisse elama, juhul kui territoorium, kus inimene elas, ei kuulu Venemaa koosseisu. Sünniga Eesti kodakondsuse omandanuteks loetakse ka eelnimetatud inimestest otse põlvnejad.
Eelnõuga soovitakse võtta Eesti kodakondsus ära inimeselt, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus riigireetmise või terrorikuriteo toimepanemise eest. Samuti soovitakse luua võimalus võtta teatud asjaoludel Eesti kodakondsus inimestelt, kes on selle saanud eriliste teenete eest.
Reformierakonna fraktsioon algatas samasisulise eelnõu tänavu kevadel, valitsus seda toona ei toetanud. Võrreldes varem algatatud eelnõuga on neljapäeval valitsuses arutlusele tulevasse eelnõusse lisatud Eesti kodakondsuse äravõtmise alusena riigireetmise või terrorikuriteo toimepanemine.