Seadusmuudatus säästab suurhagejate raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastavahetuse eelsel päeval avaldatud muudatused tsiviilkohtu menetluse korras tõstsid oluliselt väiksemate ja tavapäraste võlanõuetega kaasnevaid riigilõive, samas annab sama seadus suurhagejatele olulise rahalise võidu.
Siiamaani tuli üle 10 miljoni kroonise nõude kohtusse andmisel tasuda riigilõivuna 3,5 protsenti ehk 350 000 krooni, kirjutab aripaev.ee. Nüüd pääseb suurhageja 3 protsendiga nõutavast summast ehk 300 000-kroonise riigilõivuga.
Uuendusena kehtestati riigilõivule ka ülempiir - väga suurte summade puhul ei tule hagejail maksta üle 1,5 miljoni krooni.
Väikese 50 000-kroonise nõude puhul tuleb aga riigilõivuks maksta 3 500 krooni asemel 7 500 krooni, 600 000-kroonise nõude korral 30 000 krooni asemel 55 000 krooni ja 1 miljonilise nõude esitamisel 46 000 krooni asemel 75 000 krooni.
Seejuures tasub arvestada, et kasvõi tavalise korteriga seotud rahalised nõuded jäävad enamasti üle miljoni krooni.
Asja teeb kurioosseks see, et 10. detsembril riigikogus vastu võetud ja 22. detsembril Toomas Hendrik Ilvese poolt heaks kiidetud mahukas seadusemuudatuste pakett avaldati Riigi Teatajas 31. detsembril. Seega sai ligikaudu 100-leheküljelise seadusega enne selle jõustumist tutvuda vaid 24 tundi.
Hea tava kohaselt jääb olulisi muudatusi toova seaduse avaldamise ja jõustumise vahele vähemasti pool aastat, et tavainimesed ja ettevõtted jõuaksid end kurssi viia ja oma tegevust muutuvale olukorrale kohandada.