Põhjuseta puuduja Tsahkna: tagumikutundide mõõtmine on mõttetu

Margus Tsahkna. Foto: Jaanus Lensment

Kõige rohkem põhjendamata puudumisi on riigikogu fraktsiooni mittekuuluval Margus Tsahknal, kelle kontol on neid koguni 22. 

Lõppeval aastal toimus riigikogus 122 istungit, neist kõigist võttis osa vaid kaks rahvasaadikut. Istungilt eemalolekut põhjendatakse küll tervislike põhjuste või valijatega kohtumistega, kuid mitme riigikogu liikme kontolt leiab ka arvukalt põhjuseta puudumisi.

Kõige sagedasem põhjuseta puuduja Margus Tsahkna jättis vastamata küsimusele, miks ta eelmisel aastal niivõrd tihti istungitelt põhjuseta puudus. Küll aga pidas Tsahkna oluliseks kritiseerida riigikogu töökorraldust.

«Formaalne statistika mõõdab täpselt tagumikutunde, mitte seda, kes ja kui aktiivselt on sisuliselt panustatud,» ütles Tsahkna ja lisas, et olulisem oleks vaadata, kes riigikogu liikmetest on olnud eelnõude juhtivmenetlejad ning seaduseelnõude algatajad.

«Tagumikutundide statistika tagant paistab välja riigikogu kehv ja ebaefektiivne töökorraldus. Esmaspäevane istung seisneb sisuliselt kohaloleku kontrollist ning päevakorra kinnitamisest, mis tavaliselt kestab mõne minuti. Kaks korda nupule vajutamist ja istung kirjas! Kui ei osale, saad kirja puudumise,» rääkis Tsahkna. 

Sel aastal uue erakonna Eesti200 käima tõmbamisega tegelenud Tsahkna puudus kokku 33-lt istungilt. Kas erakonna loomine segas riigikogu saadiku tööülesannete täitmist? Ka sellele ei soovinud Tsahkna vastata, vaid jätkas riigikogu töökorralduse üle kirumist. 

Tema sõnul on saadikutel liiga palju vaba aega. «Praegu on iga kolme nädala järel üks nädal istungitest vaba. Samuti on suvel sisuliselt kolm kuud puhkust ning pikk jõulupuhkus,» ütles Tsahkna.

Tsahkna rääkis, et kui arvutada kokku saadiku istungite ühe kuu töötunnid, siis tuleb neid kokku umbes 40. See tähendab, et keskmiselt teeb riigikogu saadik tema hinnangul nädalas tööd umbes kümme tundi. 

Kuna saadiku ühe kuu istungitunnid võrduvad Tsahkna arvutuste järgi tavalise tööinimese ühe töönädala omadega, tuleks tema hinnangul riigikogu töökorda muuta. 

«Seega, minu ettepanek on muuta riigikogu töökorraldust nii, et kogu tööaeg oleks maksimaalselt kasutatud ning riigikokku tuleksid inimesed, kes saaksid ka oma erialadel jätkata ning ei peaks andma aru formaalse tagumikutundide statistika järgi,» ütles Tsahkna. 

Tsahkna rääkis, et on ka varem puudumiste tõttu «väheaktiivsete saadikute» nimekirja sattunud. «Kui Eesti oli majanduskriisis ning ööd ja päevad tegelesime kärpekrokodillide komisjonis lisaeelarvete, kärbete ja reformidega, et riik kriisist välja tuua. See ei toimunud riigikogu saalis ning ka siis sain formaalse tagumikutundide mõõtmises kesise tulemuse,» ütles Tsahkna.

Üldiselt hindab Tsahkna oma tööpanust riigikogus heaks. «Sellel aastal juhtisin kolme suurt kaitsevaldkonna seaduse menetlemist ning olin kolme eelnõu algataja, mis ilma fraktsioonita saadiku jaoks on päris korralik panus,» ütles ta.

Põhjendamata puudumiste poolest juhib fraktsiooni mittekuuluv Margus Tsahkna, kelle kontol on neid koguni 22.Talle järgnevad Karin Tammemägi (KE) ja  Olga Ivanova vastavalt 20 ja 13 puudumisega. Olga Ivanova põhjendas oma põhjuseta puudumisi sellega, et kuna ta on fraktsioonitu saadik, siis pole tal nõunikku, kes puudumise põhjuseid süsteemi märgiks.