«Olukorrast ajakirjanduses»: Eestis on sisuturunduse tähistamine endiselt probleem
7. jaanuar 2019, 17:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/18/6904677t1h14a4.jpg)
Eesti ajakirjandusel on sisuturunduse tähistamisega ja sellele viitamisega endiselt probleeme ning see kahandab kogu ajakirjanduse ning ka konkreetsete väljaannete usaldusväärsust, leidsid raadio Kuku saate «Olukorrast ajakirjanduses» juhid Väino Koorberg ja Rein Lang.
«Kontroll reklaami üle ei ole mitte ressursi puudumise, vaid poliitilise tahte küsimus. Kui selleks ei ole poliitilist tellimust, siis võiks öelda, et pistke oma seaduste tekstid ja eetikakoodeks endale kinga sisse, võib-olla näete siis pikem välja,» ütles Reformierakonda kuuluv konsultant Lang. «On kolm isikut, kelle jaoks on kirjapandud seadus teisejärguline: Vladimir Putin, Donald Trump ja Rein Veidemann (ERR-i kontrollorgani nõukogu esimees – toim). Keegi nendest ei taha, et oleks mingi õiguskorral põhinev süsteem,» lisas ta.
Langi sõnul kasutatakse terminit «sisuturundus» valesti. «Kui seda kasutatakse valesti eraõiguslikus meedias ehk pannakse sisuturunduse silt külge täiesti tavalisele reklaamile, siis on tegemist kas sisemise korruptsiooni ehk omanike tagant varastamisega või lihtsalt lollusega. Kui seda teeb Eesti Rahvusringhääling, siis on tegemist selge seaduserikkumisega,» märkis Lang. Ta viitas sellele, et ERR-il ei ole sisuturunduslikku litsentsi ja nad võivad reklaamida ehk turundada üksnes oma saateid, aga mitte kellegi tooteid.
Lang viitas ka Delfi portaalile ja EPL-i koduleheküljele, kus tema sõnul ilmuvad «perioodiliselt sagedusega kas korda päevas või kord kahe päeva jooksul ajakirjanduslikud materjalid T1 kaubamajast».
Ajakirjanik Väino Koorbergi sõnul on normaalne, kui kaupadele ja teenustele turundust tehes koostatakse ajakirjanduslikele tekstidele sarnanevaid lugusid ja avaldatakse neid ettevõtte veebilehel, kliendiajakirjades või pannakse youtube üles videosid. «Eesti ajakirjanduses on viimaste aastate jooksul hakanud vohama lastehaigus, kus seda, mida varem nimetati reklaamtekstiks, hakati nimetama eufemistliku terminiga sisuturundus. Jääb mulje, et see nähtus asub mingil hallil alal reklaami ja ajakirjandusliku sisu vahel. Et sellele ei peaks laienema reklaamireeglid ja see on peaaegu nagu ajakirjandus, aga ei ole ka,» rääkis Koorberg.
«Lisaks sellele, et minu silmapaari müüakse reklaamiandjale, on otsustatud, et ka minu usku ajakirjanduse objektiivsusesse, aususesse ja tõepüüdlusesse on hakatud müüma. See õõnestab Eesti ajakirjandust kõige rohkem,» sõnas Koorberg.