Topeltkodakondsus ja oma esindajad riigikogusse: erakonnad jagasid Soome eestlastele lahkelt lubadusi

Soome lipp. Foto: Shutterstock

Riigikogu valimistel osalevate erakondade esindajad debateerisid täna teisel pool Soome lahte elavate eestlaste ees, lubades neile muu hulgas mitu kohta riigikogus, paremaid Eestisse tagasipöördumise võimalusi ning topeltkodakondsust.

Keskerakonda esindava Raimond Kaljulaiu arvates tuleb võidelda kasvava majandusliku ebavõrdsusega, mis sunnib inimesi kodumaalt lahkuma. Oluline on tema sõnul võidelda ka kliimamuutuste vastu, sest need puudutavad kõiki inimesi, sõltumata sellest, millises riigis nad elavad.

Sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski lubas kohale tulnud rahvuskaaslastele, et tema erakond seisab solidaarsema, võrdsemaid võimalusi pakkuva ühiskonna eest, mis investeerib haridusse ja seab prioriteediks lapsed. Sotside jaoks on ka oluline investeerida innovatsiooni ning arendada liberaalset demokraatiat.

Kristina Kallas, kes juhib erakonda Eesti 200, märkis, et  oluline on mõelda sellele, mismoodi me majandust kasvatame, samas kui Eesti elanike arv väheneb ja Soomes on eestlasi üha rohkem. Soome eestlased on Eesti 200 nägemuses olulisel kohal, kuid nende mõju Eesti majandusele peaks olema senisest kaks korda suurem. Soomes elavate eestlaste side isamaaga peab Kallase sõnul olema õiguslikult tugev ning üheks hoovaks võiks olla topeltkodakondsus.

Debatil Reformierakonda esindanud ekspeaminister Taavi Rõivas peab oluliseks arendada kahe maa vahelist digiretsepti süsteemi, samuti võiks kolmanda lapse toetus olla kättesaadav ka Soome eestlastele. Ühtlasi lubas Rõivas võimule saades lõpetada praeguse maksusüsteemi, mis peab 1200-eurost palka juba suureks.

Rudolf Jeeser EKRE-st avaldas arvamust, et Eestisse tagasi tullakse siis, kui sissetulekud kasvavad ja suhtumine Soomes elavatesse rahvuskaaslastesse muutub paremaks. Võõrtööjõu sissetoomise jätkudes ei kasva Jeeseri sõnul palgad Eestis kunagi. Töökohad, mida EKRE tahab Eestisse tekitada, ongi peamiselt mõeldud just tagasipöördujatele. Jeeser märkis, et praegu kulutab riik välismaalt Eestisse tagasi tulijatele kõigest 100 000 eurot aastas, samas aga pagulastele üle 4 miljoni. Selle peale märkis Kristina Kallas, et tagasipöördujatelt on laekunud toetuste saamiseks liiga vähe taotlusi.

Vabaerakonna juhi Kaul Nurme sõnul rahvuskaaslaste tagasipöördumise soodustamiseks oluline aidata nn teine Eesti esimesele järele ning et avalikud teenused oleksid väljaspool Tallinna kättesaadavad. Nurme arvates pärineb enamik Soomes elavatest eestlastest just nimelt teisest Eestist. Samuti tõi Nurm välja, et Eesti peaks olema kõige avatuma majandusega riik maailmas. Selleks aga on vaja avardada inimeste liikumisvõimalusi ning vähendada sotsiaalmaksu. Tema hinnangul on probleemiks ka Eesti õiguslik ülereguleeritus, bürokraatia ja liigsed euronormid.

Nurm tegi debatil ühe omalaadsema ettepaneku: nimelt võiksid Soome-eestlaste esindajatel olla eesti valimistel oma valimisringkond ning nad võiksid saada riigikogus 5-6 kohta.

Artur Talviku sõnul tahab tema juhitav Elurikkuse erakond peatada inimeste poliitikast võõrandumist, mis sunnib paljusid võõrsile minema. Talviku arvates tuleks inimestele anda riigi asjades kaasa rääkimiseks palju suuremaid võimalusi. Kui täna Eesti on õnnelikkuse pingereas 63. kohal, siis üks osa sellest on, kui palju inimene tunneb end riigi osana. Depressiooni pingereas oleme Talviku sõnul koguni 3. kohal, mis näitab, et kogu Eesti suhtlemiskliimat on vaja mahendada.

Debatil Isamaad esindanud Tõnis Lukas märkis, et Isamaa peab oluliseks ettevõtlusele soodsama kliima loomist ja ettevõtlusvabadust, samuti korralikku regionaalpoliitikat, et inimeste tagasipöördumine Soomest Eestisse oleks mugavam. Teadlastele ja spetsialistidele lubas Lukas Soomega võrdväärset finantseeringut, et neil oleks võimali oma projektidega Eestis tegeleda. «Peame Eestit kaitsma sama hästi nagu Soome on kaitstud,» rõhutas Lukas ka riigikaitse osatähtsust.

Eespool mainitud topeltkodakondsust toetas kohal olnud erakondade esindajatest enamik, vastu olid vaid EKRE ja Isamaa.

Olgu siinkohal lisatud, et Soomes elab praegu umbes 40 000 hääleõiguslikku Eesti kodanikku. Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Helsingis on võimalik hääletada 17.02.2019 kell 10.00–16.00 ja 18.02.2019 kell 10.00–16.00

Elektrooniliselt saab hääletada veebilehel www.valimised.ee 21 veebruaril kell 9 kuni 26. veebruari kell 18. 

Sel kevadel on parlamendivalimised nii Soomes kui Eestis. Riigikogu valimised toimuvad pühapäeval, 3. märtsil.