Hispaania hävitaja õnnelikult lõppenud õnnetuse uurimine lõpetati: raketti pole siiani leitud

Eurofighter Typhoon sõjaväelennuk.

FOTO: Jon Nazca/Reuters/Scanpix

Kaitseminister Jüri Luige kokku kutsutud ametkondade vaheline uurimisrühm on lõpetanud eelmise aasta 7. augustil Hispaania õhuväe hävitaja õhuharjutuse käigus välja tulistatud AMRAAM õhk-õhk-tüüpi raketiga aset leidnud intsidendi uurimise, teatab kaitseministeerium.

Kaitseministeeriumi, Lennuliiklusteeninduse ASi ja tsiviillennuõnnetusi uuriva ohutusjuurdluse keskuse esindajatest koosnenud uurimisrühm andis põhjaliku hinnangu tsiviillennunduse ohutuse korraldusele sõjalennuharjutuste ajal ja peab praegu kehtivat Eesti ja NATO sõjalennuharjutuste regulatsioone piisavaks, seisab ametkonna pressiteates.

Uurimisrühma juhi kaitseministeeriumi asekantsleri Meelis Oidsalu sõnul tuvastati koostöös Eesti tsiviillennuohutuse ekspertidega, et juhtumi põhjustas piloodi haruldane eksimus ning tegu polnud süsteemse veaga. «Tsiviillendudele juhtumi tõttu ohtu ei tekkinud, sest õhuharjutuste ajaks suunatakse tsiviillennukoridorid alati harjutusaladest eemale,» ütles Oidsalu.

Uurimisrühm kohtus läinud aasta oktoobris Eestit külastanud Hispaania kaitseväe esindajatega ja sai põhjaliku ülevaate juhtumi asjaoludest. «Koostöö Hispaania ametiasutuste ja NATO õhuoperatsioonide väejuhatusega on uurimise käigus olnud väga hea, mõlemad on võtnud juhtumit väga tõsiselt,» mainis Oidsalu.

Väljatulistatud raketti ega selle jäänuseid pole leitud. Kui keegi peaks siiski kunagi oletatavad raketijäänused leidma, siis on vastavalt seadustele kohustus sellest kohe teavitada häirekeskust telefonil 112. Tegemist võib olla jätkuvalt ohtu kujutava detailiga, mida ei tohi kindlasti iseseisvalt uurida või puutuda.

Balti õhuturve lahingrakettidega relvastatult on jätkuvalt vajalik, toonitab ministeerium. «NATO võtab Eesti õhupiiri kaitsmist tõsiselt, mis tähendab, et õhuturbemissioonil olevad lennukid on alati valmiduses ka õppuse või harjutuslennu ajal minema päris missioonile.»

NATO õhuturbemissioon on tervikuna olnud edukas ja suurendab meie julgeolekut, lisatakse teates. NATO õhuturbe missioon Balti riikides algas 2004. aastal ning alates 2014. aastast opereeritakse lisaks Šiauliaile Leedust ka Ämarist.

«Hispaania on oluline liitlane, kelle hävitajad on Balti õhuturbe missioonil osalenud ning Eesti õhuruumi kaitsmisesse panustanud viiel korral. Juhtunu ei mõjuta kuidagi Hispaania ja Eesti vahelist väga head kaitsekoostööd,» märgib kaitseministeerium.

Raketiõnnetus juhtus mullu 7. augustil harjutuse käigus, milles osalesid kaks Hispaania Eurofighter Tyhphooni ning kaks Prantsuse hävitajat Mirage 200. Tsiviilõhusõidukid lendasid sellel kohal oluliselt kõrgemal, sest rakett lasti lendu kõrgusel kolm kuni seitse ja pool kilomeetrit. Keegi õnnetuses viga ei saanud.

Tagasi üles