Kõikidesse avalikesse hoonetesse kunsti ei tellita

Kadri Kuulpak
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseakadeemia uue hoone koridorid on kunstist tühjad, sest euroliidu reeglid lubasid raha valada ainult betooni.
Siseakadeemia uue hoone koridorid on kunstist tühjad, sest euroliidu reeglid lubasid raha valada ainult betooni. Foto: Mihkel Maripuu

Kultuuriministeerium tunnistab, et järelevalve nn protsendikunstiseaduse täitmise üle on praegu lünklik, kuid olukord peaks lähiajal paranema. 

Nn protsendikunstiseadusele, mis kohustab avalikku hoonesse tellima kuni 65 000 euro eest kunsti, vaadatakse tihtipeale läbi sõrmede.

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre tunnistas, et ministeeriumil ei ole täielikku ülevaadet sellest, kas protsendikunstiseadust alati täidetakse. Tema sõnul tehakse järelevalvet praegu pisteliselt ning ministeerium ei saa kinnitada, et kõigis uutes avalikes hoonetes on seadust järgitud.

Paljudesse avalikesse hoonetesse pole kunsti tellitud täiesti seaduslikult. Üks sellistest on ministeeriumite ühishoone ehk nn superministeerium. Põhjus peitub selles, et riigiasutuse hoonet üüritakse eraettevõttelt. Seaduses seisab, et kunstiteoste tellimise kohustust ei teki, kui hoone omanik ei ole riik või riigiasutus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles