«Olukorrast ajakirjanduses» analüüsis meediataustaga poliitikute edu valimistel

Ainar Ruussaar
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuku raadio nimetas ajakirjandusliku taustaga poliitikutest edukamaks EKRE esimeest Mart Helmet.
Kuku raadio nimetas ajakirjandusliku taustaga poliitikutest edukamaks EKRE esimeest Mart Helmet. Foto: Eero Vabamägi

Kuku raadio saade «Olukorrast ajakirjanduses» analüüsis esmaspäeval meediataustaga poliitikute edu riigikogu valimistel ja märkis, et kokku pääses parlamenti 15 poliitikut, kes on olnud tegevad mõne ajakirjandusväljaande juures.

Ajakirjandusega seotud inimestest edukamate häältekogujatena nimetasid saatejuhid Mart Helmet, Siim Kallast, Urmas Paeta, Yana Toomi, Urmas Klaasi, Jüri Luike, Heidy Purgat, Peeter Ernitsat, Marko Mihkelsoni, Urve Tiidust, Urmas Reitelmanni, Liina Kersnat, Madis Millingut, Marika Tuus-Lauli ja Enn Eesmaad.

«Ajakirjanikest suurim häältemagnet oli ajakirja Pioneer kaastöötaja Mart Helme (EKRE esimees – toim) 9170 häälega,» ütles saatejuht Väino Koorberg. «Talle järgnes Rahva Hääle kunagine peatoimetaja asetäitja ja saate «Memoturniir» kunagine juht Siim Kallas ja alles siis tuli ajalehti Molodjož Estonii ja Den za Dnjom juhtinud Yana Toom,» lisas ta.

Kokku said ajakirjandusega seotud poliitikud 99 443 häält.

Reformierakonda kuuluva kaassaatejuhi Rein Langi sõnul on seda rohkem, kui viimasena parlamenti pääsenud erakonnal. Sotsiaaldemokraatlik Erakond kogus valimistel kokku 55 175 häält. «See näitab, et need ühiskonnas üsna hästi tuntud nimed jagunesid ühtlaselt erakondade vahel. Palju oli ka tuntud ajakirjandusega seotud inimesi nende erakondade nimekirjades, kes ei ületanud valimiskünnist,» rääkis Lang. Saatejuhid tõid näitena Lauri Hussarit, Igor Taro, Taavi Toomi, Epp Petronet erakonnast Eesti 200 või Roheliste nimekirjas kandideerinud Anu Saagimit.

Langi sõnul ei ole ajakirjandusliku taustaga inimeste kandideerimises midagi erilist, sarnane pilt avaneb Soomes ja Lätis, kus väga paljud ajakirjandusliku taustaga inimestest on ennast erakondadega sidunud.  «Ma ei näe selles probleemi. Ma näen probleemi hoopis selles, et pisiparteide omavahelise nääklemise tõttu läks väga suur hulk hääli  võitjate võimendusse,» märkis Lang.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles