/nginx/o/2023/04/06/15241375t1h4860.png)
/nginx/o/2019/04/12/11944250t1h450b.jpg)
Nina, suu, kurgu ja silmade sügelemine, tilkuv või kinnine nina, aevastamine, punetavad ja vesised silmad ning nahalööve on tolmuallergikutele teadatuntud ebameeldivad sümptomid. Mis on kõige sagedasemad selliste sümptomite põhjustajad ning kuidas neid leevendada?
Eesti suurimas meditsiinilaboris SYNLAB tehtud IgE allergiaanalüüside põhjal on Eesti kliimavöötmes sisse hingatavatest allergeenidest enam levinud kase ja timuti õietolm. Sageli esineb allergiat ka puju, kodutolmulesta ja koera ning kassi kõõma suhtes. Õietolmuallergia sümptomid esinevad allergiat põhjustava taime õitsemise ajal.
Kase õietolmu allergia esineb aprillist juunini ning sel perioodil esinevate allergia sümptomite puhul võiks teha verepõhise kase õietolmu vastase IgE analüüsi. Kase õietolmu allergia annab ristreaktsioone lepa ja sarapuuga ning kaseallergik tunneb ebameeldivat suu sügelemist ja turset vahest ka õunte, sarapuupähklite, herneste, sojaoa, viinamarja, kiivi, toore porgandi ja kartuli, pirni, aprikoosi jms söömisel. Samas ei ole nende toiduainete vältimine või allergiatestide tegemine nende suhtes enamasti vajalik, sest ristallergia ei põhjusta eluohtlikke haigusnähte.
Timuti õietolmu suhtes allergilistel inimestel (timuti õietolmu IgE analüüs on positiivne) esineb 100%-l juhtudest ristreaktsioone teiste heintaimedega ning 30% heinaallergikutest kannatab ka puu- ja köögiviljade, nisu, odra, rukki ja kaera ristallergia all.
Puude ja heintaimede õietolmu hulk õhus on kõige kõrgem hommikul kella 5-10 vahel. Pärast vihma väheneb õietolmu hulk õhus oluliselt. Allergilisi reaktsioone aitab vähendada põlluservade ja metsaaluste vältimine, (päikese)prillide kandmine ning looduses sportimisel suu ja nina katmine (nt torusalli kasutades), õhtuti juuste veega loputamine. Pesu ei tohiks õietolmu perioodil õues kuivatada. Eesti Allergialiidu kodulehel on võimalik jälgida, millised on parasjagu õietolmu kogused õhus.
Paljale silmale nähtamatu kodutolmulest põhjustab vaevusi aastaringselt, sümptomid esinevad valdavalt öösel ja varahommikul ning koristades. Tolmulestad elutsevad peamiselt suletekkides, -patjades, madratsites, pehmes tekstiilmööblis (sh ühistranspordi sõidukite istmetes), villastes riietes jm. Et tolmulesta allergeene vähendada, peab tolmuimejal olema HEPA filter. Tolmulestad hävivad alla -15 kraadise külma ja ka väga kuuma temperatuuri juures. Seega, kui õues on krõbedad miinuskraadid, võib voodipesu jm vähemalt paariks tunniks õue või rõdule viia; saunapäeval aga saunalavale, kus on vähemalt 100 kraadi. Voodiriiete pesemiseks kasutada üle 60 kraadist vett kindlasti koos pesuvahendiga.
Dr Mare Suigom, allergoloog Ida-Tallinna Keskhaiglas ja SYNLAB meditsiinilaboris:
Allergia sümptomid võivad olla erinevatel inimestel erinevad. Oluline on allergia kahtlusel pöörduda perearsti või allergoloogi poole, kes määrab vajaliku ravi.
Juhin tähelepanu sellele, et allergia tabletid leevendavad sümptomeid, kuid ei ravi allergiat. Ravimata ülemiste hingamisteede allergia võib soodumuse korral olla soodustvaks faktoriks astma tekkele. Kaebusi põhjustava allergeeni teada saamiseks on vajalik allergeeni tuvastamine kas vereanalüüside või nahatestidega. Tulemuse alusel on arstil võimalik täpsemalt öelda kui kaua on allergia ravimeid vajalik kasutada.
Allergia suhtes on võimalik end verepõhiselt testida ka SYNLAB meditsiinilaboris. Tolmuallergia ja Toiduallergia pakettide ning allergoloog-immunoloogi konsultatsiooni kohta saab lähemalt lugeda SYNLABi portaalist MINU.SYNLAB.EE, kust neid saab ka mugavalt tellida. Laiem valik allergiateste SYNLABi verevõtukohtades.