Pirita kloostriülem: Vello nägi elu Jumala plaanina

Vello Salo koos Pirita kloostri nunnade õdede Vimala ja Clementinaga.

FOTO: Marko Saarm

Vello Salo oli Pirita kloostri nunnade eeskuju ja vaimulik isa, ütles Pirita kloostriülem Indiast pärit ema Vimala. 

Millise mehena Vello Salo teile meelde jääb? 
Ta oli meie vaimulik isa, meie hinge hoidja. Ta on iga päev meile andnud Jeesus Kristust püha missa kaudu. Nunnana oli meil seda kõike vaja, mida ta meile andis. Ta on 18 aastat elanud kloostri külalistemajas. 2001. septembris tuli ja oli iga päev meile eeskujuks. 

Milline pärand jääb Salost teie jaoks maha? 
Me meenutame teda vaimuliku isana. Ta on meie eeskuju, et elada püha elu. Oleme tulnud ära maailmast, et elada kloostris ja oleks suhe Jumalaga. Ta on õpetanud nunnadele, kuidas suhelda Jumalaga, kuidas elada elu. Meie hoiame seda õpetust ja üritame elada tema õpetuse järgi. Viimased 10-12 päeva viibis ta haiglas, enne seda koguaeg meiega. Käisime veel kolmapäeval teda haiglas vaatamas, olime nunnadega voodi ümber, ta õnnistas meid. Ta oli seal selline isa Vello nagu me teda alati tundsime. Tahtsime täna pärast missat talle külla minna, aga täna hommikul kuulsime, et Vello on Jumala koju kutsutud.

Kuidas kloostri inimesed uudisele reageerisid?
Šokk oli suur. Hommikul helistati ja olime kurvad, et ta on meie keskelt ära kutsutud. Aga samal momendil oli rõõm, et see juhtus just sel päeval. Ta on nii püha inimene, et pole paremat päeva isa koju minemiseks. Täna on Jeesus Kristuse ülestõusmise päev ja see tegi südame rõõmsaks. Muidugi oleme kurvad, et ta ei ole enam meiega siin kloostris, aga paremat päeva isa koju minemiseks on raske tahta. 

Mida Vellos eriliselt hinnati? 
Ta andis meile eeskuju, ja ta pole enam meiega, siis tema õpetusi ja pärandit hoiame me elus. Tunnen teda 18 aastat ja ta on meie kloostriga alati olnud. Ta oli viimase hetkeni meiega ja tal on siin suur tähendus. 

Ta oli see sama Vello viimase hetkeni: koguaeg hea huumori ja positiivse eluvaatega. Tal ei olnud negatiivsust. Ma pole kunagi kuulnud, et oleks elu kritiseerinud. Ja just see on tema suur eeskuju, mitte ainult meile, vaid ka kõigile, kes siin käinud. Ta oskas igaühega suhelda ja paljud inimesed helistasid pidevalt, et isa Vello kohta küsida.

Milline oli tema eluvaade? 
Ta nägi elu Jumala plaanina. Kõik, mis juhtub, juhtub Jumala teadmisega. Me aktsepteerime seda, mis tuleb. Täna on siin kurbust, aga ka rõõmu. Kristlane ei peaks olema kurb surma pärast, sest Isa vello on surnud Kristuse ülestõusmispühal. Isa Vello hing elab meiega täna edasi. Jah, ta pole enam meiega siin, aga ülestõusmispüha annab meile lohutust, kuni me taas kohtume. 

Ema Vimala on sündinud ja õppinud Indias, Keralas. Eestisse tuli ta 2000. aastal ning alates 2017. aasta kevadest on ta teenimas Pirita kloostris kloostri emana.

Tagasi üles