Laenud keskajal ja täna – mis on muutunud?

Foto: unsplash.com

Raha laenamine on ühel või teisel kujul eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Kui ei olnud valuutat, siis Mesopotaamias laenati näiteks loomi. Laenu tasuti teinekord looma laenamisest saadud tuluga, see võis lisaks viljale olla ka looma järglane. Üks vanimaid laenu kinnitavaid dokumente pärineb samuti Mesopotaamiast. Nimelt, laenas talunik teise käest 16 šeeklit, et tulevaseks hooajaks vili maha panna. Tasuda lubas ta oma tulevase saagiga.

Taolisi juhtumeid võib kerge vaevaga leida iga rahvuse ajaloos. Leiab ka tänapäeval. Seda sellepärast, et laenude järgi on alati nõudlus ja nõudlust saadab pakkumine. Kas see ongi nii olnud või on ajas midagi muutunud?

Laenu filosoofia keskajal

Teadagi mängis usk keskajal suurt rolli inimeste igapäevaste tegevuste planeerimisel, kuid oli oluline mõjutaja ka riiklikus tasandil. Usk valitses. Üldiselt võib arvata, et kui kristlus oli nii juurdunud, siis teiste uskude järgijaid Euroopas ei leidnud. See oli tõsi, kuid juudid suutsid vaatamata mõningale tagakiusamisele oma ühiskondlikku positsiooni säilitada. Teadagi nende jaoks ei olnud kristlikud seadused eriti südamelähedased, mistõttu toimisid nad Toora seadusandluse järgi.

Ühiskonna silmis oli raha laenamine pigem patune tegevus, eriti sellega raha teenimine. Seetõttu keelasid kristlased ja moslemid intressidega laenud ära. Juudid nii ei teinud. Keelati vaid juutide omavaheline intressiga laenamine. Sealt sai algus juutide n-ö rahaahne imago. Juute vaadeldi laenuhaidena, kes huvituvad vaid teiste pealt rikastumisest. Alates 19. sajandist see loomulikult muutus, sest märgati laenude pealt teenimise potentsiaali ja taheti sellest osa saada. Algas uute seaduste väljatöötamine, et raha laenamist ühiskonnale paremas valguses näidata.

Kuna juudid maad ei tohtinud omada, siis töötati avalikel platsidel puidust pinkide (banca) peal. Sealt tuleneb ka tänapäeva panga mõiste. Kui mees äri kokku pani ja tegevuse lõpetas, siis oli kombeks pink purustada. Tollal nimetati seda „banca rupta“ ning lihtne on näha selle tänapäevast vastet.

Tollal oli nähti raha ja maise varanduse peale liialt mõtlemist patuse tegevusena. Tuli mõtted Jumala peal hoida. Maist vara polnud tarvis koguda ja parem oli see üldsegi kirikule anda. Raha laenasid vaid eraisikud.

Foto: unsplash.com

Täna ja tulevikus

Laenamise eesmärk on üldjoontes samaks jäänud, muutunud on ühiskonna suhtumine raha laenamisse. Tarbijate soov on võimalikult kiirelt ja mugavalt oma soovitud summad kätte saada, et saaks plaanidega edasi minna. Inimesed ei taha isegi järjekorras oodata. Pangandus on viimase mõneküne aastaga radikaalselt muutunud.

Skandinaavias, eriti Soomes, on fintech revolutsioon laenude haldamise ja väljaandmise süsteemi aina suuremal määral lõpptarbija kätesse viinud. Ettevõtted nagu Saldo, Soomes, võimaldavad tarbijal ise endale sobivaima laenupaketi kokku panna. Mis varem võttis aega paar tundi, saab täna mõne minutiga teha.

Traditsioonilised pangad on mugavustsoonist välja surutud ning peavad pinnal püsimiseks kohanema. Võib ennustada, et tulevikus jõuab selline süsteem tõenäoliselt ka Eestisse.

Väike- ja kiirlaenude lugu

Ühtset ja reguleeritud kiirlaenu võimalust enne 20. sajandit tegelikult ei olnud. Kiiret raha võis saada naabrilt, tuttavalt või pereliikmelt. Põhinedes siis puhtalt usalduse peal. Lähis-Idas oli 5. sajandi paiku laenamise traditsioon, kus inimesed n-ö vahendasid üksteisele kellegi teise laenu. Kombe nimi oli „Hawala“. Põhinedes samamoodi puhtalt usaldusel.

Foto: 7 figures OÜ

Tõsisem väike- ja kiirlaenude areng toimus eelmisel sajandil, kus rahakamatele kodanikele ilmnes (kapitalismi arengu käigus) võimalus pakkuda kiires korras rahasüsti. Näiteks hädaolukorras või suurepärase võimaluse püüdmiseks. Laenud sõlmiti juba kirjaliku lepinguga ja tagasimaksmine toimus keskmisest suurema intressiga. Tol ajal ei olnud intressimäärad reguleeritud ja iga laenu andja võis oma äranägemise järgi suure intressi määrata. Kasu oli mõlemapoolne – laenu andja teenis kasumit ning laenu võtja sai soovitud tehingu. Täna on kõik intressid juba reguleeritud, kaitstes laenu võtja positsiooni.

Interneti tulek võimaldas kliente meeletult suure ala peal kõnetada. Kui varem pidi laenu jaoks kohale minema (eeldusel, et esindaja oli üldsegi piirkonnas), siis nüüd sai klient kiirelt interneti kaudu ühendust võtta ning oma raha juba 24 tunni jooksul kätte saada. See oli esimene laenude revolutsioon. Selle sajandi revolutsioon käib juba praegu ning finantstehnoloogia sektor on sellele suuresti õla alla pannud. Nüüd saavad kliendid juba nutitelefoniga käigu pealt kiirlaenu vormistada, tehes seda endale sobivatel tingimustel ning määrata sobiv tagasimaksete graafik. Seda mõne minutiga.

Selline mugav ja tarbijatele suunatud raha laenamise võimalus on majanduse kasvu oluliselt toetanud, sest valuuta liigub vabamalt ning tagasimaksete paindlikkus lubab tarbijatel laenu juhtida. Mitte laen ei juhi neid, nagu see seda varem tegi.

Kuidas laenud meie ajalugu mõjutasid

Laenude abil rahastasid valitsused suuremaid sõdasid ja koloniseerimisi. Saaks vaid oletada, et kui raha laenamist ei oleks eksisteerinud, siis poleks Euroopa saanud Uut Maailma koloniseerida. Samuti poleks tööstusrevolutsioon aset leidnud, sest suurtootjatel poleks olnud võimalik kaasaegset (ja kallist) tehnikat soetada. Revolutsiooni asemel oleks olnud tööstuslik üleminek. Laenud võimaldasid teadmisi, kogemusi ja võimalusi oma finantsolukorra parandamise eesmärgil ära kasutada. See viis idee ja vahendid kokku, olles kasumlik mõlemale osapoolele. Kiirlaenude kasutamise võimalus toetas globaalse majanduse arengut ja pakkus tarbijatele turvalisust.

Täna võimaldavad eluasemelaenud, väikelaenud jne. tarbijatel oma elukvaliteeti parandada või uutel ettevõtetel äritegevust alustada. Kui ettevõtted saavad kiirendusega kasvada, siis pakub see ühiskonnale suuremat väärtust uute töökohtade, suurema rahalise tulu ja ekspordi näol.

Läbi ajaloo on laenamise eesmärk samaks jäänud, kuid laenamise viis on radikaalselt muutunud. Mis antiikajal vormistati kiilkirjas kivist tahvlile, tehakse täna virtuaalselt mõne minutiga. Selline muutus saab ainult jätkuda, sest tehnoloogilised uuendused loovad pidevalt uusi võimalusi. Finantstehnoloogia kiire areng toob endaga kaasa tiheda konkurentsi ja hulgaliselt uusi võimalusi. Lõpptarbija kohandab seevastu oma eeldusi nendele võimalustele vastavalt.