Keskkonnaamet soovitab Tallinna linnavalitsuse uut hoonet ehitada passiivmaja kontseptsiooni järgides, ametnike hinnangul võiks tõsiselt mõelda ka maja soojendamisele ainult alternatiivküttega.
Tallinna linnavalitsuse uut hoonet hakkavad kütma päike ja meri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Passiivmaja kontseptsioon tähendab, et ehitusel arvestatakse keskkonnasõbralikkusega alates konstruktsioonide valikust kuni kütte, ventilatsiooni ja veekasutuse lahendusteni,» selgitas keskkonnaameti juhtivspetsialist Väino Viirand. «Kogu väljaminev soe õhk soojendab sisepuhutavat värsket õhku; kanalisatsioonivesi, mis on suhteliselt soe, soojendab mingit muud kütteelementi ja nii edasi,» kirjeldas ta.
«Päikesepatarei, soojust peegeldavad aknad, elektriautode laadimisjaamad, rataste parkla nii ametnikele kui kodanikele... Meil on palju mõtteid, mida võiks ära kasutada,» sõnas ta.
Viirand lisas, et kuna linnavalitsuse uus hoone tuleb kaugkütte piirkonda, siis tuleb alternatiiv- ja reservküttena kaaluda ka nii merevee kui päikesesoojuse kasutamist.
«Ma ei usu, et maja oleks päikesega kogu aeg võimalik kütta, pigem võiks see olla osaliselt keskküttele üles ehitatud,» sõnas ta.
Viirandi sõnul on praegu piirkonnas olevad soojatorud väga peenikesed, linnavalitsuse maja lisandumisega läheks sealne soojakoormus väga suureks. «Kui Tallinna Küte ei ehita välja uut vajalikku soojatrassi, tuleb väga tõsiselt mõelda ainult alternatiivküttega maja soojendamisele,» märkis keskkonnaametnik.
Kui palju keskkonnasäästlikud lahendused maja ehituse hinda tõstaksid, ei osanud Viirand öelda: «Selliseid kalkulatsioone ei ole veel tehtud. Kuid samas - mis algul kallis, see hiljem muidu käes. Kuidagi peab linnavalitsus ju eeskuju andma!»