Kas Estonia keres võib olla auk? Rootslased nõuavad laevakatastroofi uut uurimist ja vrakile sukeldumist

Parvlaev Estonia sadamas.

FOTO: Ly Menov / PM / Scanpix Baltics

Estonia laevahuku Rootsi omaksed andsid Eesti riigi kohtusse ja nõuavad uut uurimist ning sukeldumist vrakile, ilmneb tänasest «Pealtnägija» loost.

Hiljuti käis uudistest läbi, kuidas veel 25 aastat hiljem jätkub Pariisis kohtuprotsess seoses Estonia hukuga. Tegelikult käib sarnane kohtuvaidlus ilma suurema kärata ka Eestis.

Kokku 92 laevahukust pääsenut Rootsist nõuavad, et Eesti valitsus algataks uue uurimise ja korraldaks uue sukeldumise vrakile. Kaalul pole mitte ainult tõde 852 inimese surma kohta, vaid ka riikidevahelised suhted ja mitme omaaegse tipptegelase renomee.

Katastroofi uurinud Rootsi-Soome-Eesti ühiskomisjon järeldas, et Estonia visiir murdus tormisel merel, rebis ära kukkudes lahti rambi, vesi pääses autotekile ja sealt edasi ülejäänud laeva.

Laevahukus eluga pääsenud rootslane Anders Eriksson meenutas, et ta kuulis tol saatuslikul ööl vastu 28. septembrit 1994 kaht kõva pauku ning peaaegu lendas kajutis oma voodist välja.

Nii Erikssonile kui ka paljudele teistele tema saatusekaaslastele ei mahu pähe palju asju, alates sellest, miks taheti vrakk katta betooniga juba enne, kui ametlik juurdlus lõppes kuni selleni, et aastaid vandenõuteooriaks peetud militaartehnika vedu Estonial, vähemalt laevahuku eel, leidis lõpuks kinnitust.

Ainuke veel elus olev Eesti-poolne uurimiskomisjoni liige Jaan Metsaveer on aga seisukohal, et kõik kahtlused on vaid müra, mis suurte katastroofide puhul on paratamatu kaasnähe.

Endine prokurör ja asjatundjate komisjoni juht Margus Kurm ütles, et komisjonil ei õnnestunud välja selgitada, millist sõjavarustust enne laevaõnnetust Estonial ikkagi veeti ja kuhu see läks. Komisjoni lõppraportis märgiti, et ühtegi teooriat pole võimalik lõpuni kinnitada ega ümber lükata. Mistahes teooria kinnitamiseks tuleks korraldada uus sukeldumine, märkis Kurm.

Kurm tõdeb, et tänu uutele katastroofi modelleerimistele on praegu raske välistada, et laeva põhjas pole auku. Spekulatsioone ümber lükkavat videosalvestist pole kahjuks olemas.

Anders Eriksson on veendunud, et Estonia põhjas on auk. Küsimusele, mis selle tekitas, vastas rootslane: «Miks mitte pomm?»

Seetõttu soostus Kurm aitama Rootsi ühingut SEA, kui nad 2016. aastal peaminister Taavi Rõivasele kirja saatsid ning nõudsid uut uurimist erapooletute välisekspertide osalusel.

Taavi Rõivasele saadetud kiri põrgatati edasi justiitsministeeriumile, kus keelduti küsimusega tegelemast. Eesti kohus leidis, et kaevata saavad vaid konkreetsed kannatanud. Selle peale korjati Rootsis 92 allkirja ja 2016. aasta sügisel läks teele uus kiri, millele järgnes paraku vaikus. Alles kaks aastat hiljem selgus, et riigikantselei polnudki kontrollinud, kas kirjale on ikka vastatud. 2018. Aasta sügisel teatas ministeerium, et neil pole midagi lisada.

Kui «Pealtnägija» asja uuris, põrgatas riigikantselei saate tegijad justiitsministeeriumi poole, sealt aga saadeti majandusministeeriumisse, ent vastuseks saadi vaid, et kõik on selge ning midagi uurida pole mõtet.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles