Päevatoimetaja:
Andres Einmann
666 2072

Hanna-Liina Võsa viib «West Side Story» tuttavatesse New Yorgi paikadesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pirita kloostri varemed,  Birgitta Festivali noortegala "Muusikalicool".
Pirita kloostri varemed, Birgitta Festivali noortegala "Muusikalicool". Foto: MADIS SINIVEE / EESTI MEEDIA/SCANPIX

«Absoluutselt tuttavad paigad. Ma elasin (Broadway muusikalide koolis õppimise ajal) Upper West Side´is. Minu esimene aadress oligi 85. tänaval. Ehk siis see oli tõesti väga-väga sealsamas,» rääkis Hanna-Liina Võsa Kuku raadio saatele «Neeme Raud. Siin.»

West Side Story on lugu 1950. aastate New Yorgist. Sealsete poola-iiri immigrantide peredest ja Puero Ricost saabunute peredest pärit noorte omavahelistest kokkupõrgetest.

Võsa arvab, et see «nende» ja «meie» kokkupõrgete teema ja Estonia uuslavastus kõnetab ka tänast vaatajat.

«Selle versiooni puhul Estonias ongi vimka tehtud – teine vaatus on toodud tänapäeva. Minu meelest teeb see sellest eriti karmi tüki. Tükk ise ongi väga vägivaldne. Aga kuna kogu stilistika tuleb ka tänapäeva, siis see teeb kõik veel karmimaks. Sisserännanud ja kohalikud. Ma tõmban küll natukene paralleele Odini-sõdalaste ja pagulaste vahel. See on õõvastav tegelikult,» rääkis Võsa.

Ta leiab, et Eestis on olukord siiski rahulik, aga Rootsis, lavastaja George Malviuse kodumaal, on see igapäevane teema. «Krimiuudistest käib läbi. Rassidevaheline probleem on õhus ikkagi ja väga teravalt.»

Intervjuud Hanna-Liina Võsaga kuulake SIIT

Tagasi üles