Arteri esimene toimetaja: kuidas me peatoimetaja maha võtsime

Palju vastukaja tekitanud tõusiklikkuse Arter.

FOTO: Repro

Sajandivahetus oli Eestis kohutavalt naljakas. Esimene börsikrahh oli üle elatud, TALSE enam ei tõusnud, Tiina Joosu oli ära kolinud. Põllumehed olid valanud piima linnatänavale. Keskmine eestlane sõitis Saksamaalt toodud kasutatud autoga, meenutab Arteri 1000 numbris väljaande esimene toimetaja Villu Päärt.

Uut ja huvitavat toimus pidevalt. Mudastes muldrikes korraldati peeni klassikalise muusika kontserte, kus peentes tualettides prouad kallist salongist ostetud jalavarjudes nägid välja nagu EPO-liimisse takerdunud pardid. Kuskil linnaservas juurviljalaos toimusid reivid, kus iga seltskonnatäht tahtis oma nägu näidata.

Ilmus ajakiri Kroonika ja kõik need naljakad tegelased, kes end seal välgutasid. Terje Aru – ja tema kampsikud, karvamüts ja hõbelusikas. Perekond Sõnajalad kord kuus kindlalt ajakirjas.

Arteri nurgasotsioloogiaosakonnas, mis koosnes Tartus peenest elus väga kaugel platseeruvatest reporteritest Aigi Viirast ja minust, oli tekkinud mingi visioon seda nähtut ja loetut kuidagi üldistada.

Tõusik – uusrikas, omandiinimene, ütleb ÕS.

Eks olnud Kassiaru Jaska «Tõe ja õiguse» kõrtsitoas, rahatähed varvaste vahel, üks neist.

Valmis teos «Eesti tõusikluse välimääraja», mis suures osas oli väheses irooniavõtmes tõene ümberjutustus Kroonikas nähtust ja loetust. See ei püüdnud mingile tõsiseltvõetavusele, aga tõsiselt seda võeti. Üks tänaseks riigikokku jõudnud toonane kolleeg olla lausunud: «Vaimne ahtus vaatab vastu.»

Lugu läks käiku, toimetaja Priit Pullerits ütles: «Great!» Möödus paar päeva. Reede, Arteri ilmumise eelne õhtupoolik. Helistab Tartus Gildi 1 maja toimetuse sekretär – Mart Kadastik soovib kohtuda. See on ainumas kord, mil mul tuli oma kirjutatu eest lehe vastutava väljaandja palge ees seista. Läksime Viiraga trepist üles. Kadastikul oli meie loo külgede väljatrükk ees.

«Siin on väike probleem,» ütles ta. Toona oli paarisrakendina ametis kaks peatoimetajat, Marko Mihkelson ja Urmas Klaas, kes hilisemal ajal hakkasid poliitikataevas tegema säravaid tegusid. Paarisrakend oli teatud üleminekuvorm – Mihkelson oli mingi aja pärast minemas, Klaas tulemas.

Meie loos oli viide isiklikule ratsahobusele, mida võis võtta nii või naa. Mihkelson võttis naa ja oli isiklikult solvunud.

Lühike seletamine Kadastiku juures päädis lausega: «Kuivõrd Marko [Mihkelson] on öelnud, et see ilmub üle tema laiba, siis teeme nii, et nüüd on Urmas [Klaas] peatoimetaja ja tekst läheb trükki.»

Meil oli loo kõrval ka test, kus sai enda tõusiklikkust testida. «Küsimus: Vivaldi «Aastaajad» on Mozarti kirjutatud – see on päris hea. Vaimukas tekst,» ütles Kadastik ja lippas edasi palju tähtsamate asjade manu.

 Arteri lühiajalugu

1993 – Postimees-Extra esimene neljaküljeline number

1994 – Postimees-Extra esimene 16-küljeline number

1997 – esimene suure kaanepildiga Postimees-Extra

1997 – Postimehe kultuurilisa esimene number

1999 – Arteri esimene number

2007 – AK (arvamus ja kultuur) esimene number

Arterit on toimetanud Priit Pullerits, Kadi Herkül, Merit Kopli, Heili Sibrits, Ingrid Veidenberg, Triin Tammert, Sigrid Kõiv.

Tagasi üles