Sisuturundus
Alkoholist ja suitsetamisest saab loobuda selle vastu kodeerides?
26. juuni 2019, 14:52
Kodeerimine on sõltuvusahela katkestamine ajus ühe seansiga. Mida täpsemalt see endast kujutab, selgitab MTÜ Õnneklubi hüpnoterapeut Margus Pariots.
Kuidas on võimalik katkestada sõltuvusahelat?
Neuroteadlased on tõestanud, et meie aju on plastiline. Teisisõnu, aju on võimeline igal ajal tegema momentaalselt uusi ümberlülitusi ning moodustama uusi neuronühendusi ehk mõtte- ja käitumismustreid. Iga uue mõttemustri moodustamisel vana muster kaob, kui seda enam ei kasutata.
Niisiis kui sinu vana muster oli iga kord peale sööki suitsu teha, siis kodeerimise järel sa enam ei suitseta. Kui sinu vana muster oli aeg-ajalt või sagedasti alkoholi pruukida, siis peale kodeerimist sa enam alkoholi ei tarvita. Kui sa varem sõid pidevalt šokolaadi või muid suhkruga magustatud tooteid, siis peale kodeerimist sa enam neid ei söö.
Kui kaua selline kodeerimine aega võtab?
Sõltuvusest on võimalik vabaneda kodeerimise abil kahe tunni jooksul. Selleks ei pea arutlema pikkadel teraapiaseansssidel või koosolekutel sõltuvuse tekkimise põhjuste üle ega neid analüüsima. Algpõhjus võib olla juba ammu kadunud, aga sõltuvus on jäänud alles. Siin jutuajamine ei aita.
Millised on sõltuvusained?
Alkohol, nikotiin, narkootikumid, rahustid, uinutid, lahustid, kõik suhkrut või rasva sisaldavad toidud nagu šokolaad, kommid, limonaad, magusad saiad, tordid, kringlid, koogid, krõpsud jne.
Miks ja kuidas sõltuvusaine tekitab mõnutunde?
Kõik sõltuvust tekitavad ained ehk mõnuained vallandavad ajus sellise hormooni, mille nimi on dopamiin.
Mida dopamiin teeb?
Dopamiin on õnne- ja preemiahormoon ehk jess-hormoon – ma tegin ära, sain hakkama ning tahan veel teha. Dopamiin annab teiste heade hormoonidega võrreldes kõige parema enesetunde. Ta vallandub igapäevaelus siis, kui inimene on ise millegi heaga hakkama saanud – näiteks võidetakse mõni spordivõistlus, saadakse ametikõrgendust või rahalist preemiat, sünnib laps vms. Dopamiin annab lisaenergiat ja jõudu halvast tundest (stressist või depressioonist) välja tulemiseks ja muudeks tegevusteks.
Kui dopamiini tase ajus on madal, siis on inimene kurb ja jõuetu. Ta mõtleb ainult negatiivseid mõtteid, sest tema jaoks ongi kõik väga halvasti. Aga kui dopamiini tase on normaalne või veidi kõrgenenud, siis on inimene motiveeritud, energiline, aktiivne ja lõbus. Tal ei teki negatiivsed mõtteid, sest kõik ongi tema jaoks nii ilus. Kuna need tegevused tekitavad nii hea tunde, siis inimene tahab sama asja teha veel ja veel. Ehk siis ainult dopamiin motiveerib uutele sarnastele tegudele. Ja siin ongi konks.
Milles on konks?
Konks on selles, et peale edukate tegevuste vallandavad dopamiini ka mõnuained. Need tekitavad sellesama hea tunde palju kiiremini kui pikk ja vaeva nõudev tegevus.
Mis selles siis halba on, et mõnuained tekitavad kiiresti hea tunde?
Halb on see, et mõnuainete tarvitamine tekitab sõltuvust. Alguses piisab hea tunde tekitamiseks väikesest kogusest mõnuainest ehk ühest pokaalist veinist, paarist pitsist viinast, mõnest sigaretist, ühest narkodoosist, paarist šokolaaditükikesest jne. Aga hiljem ei suuda aju enam väikeste kogustega samasugust head tunnet tekitada ja ta vajab järjest rohkem.
Miks ei suuda aju enam hiljem väikeste kogustega kaifi tekitada?
Aju harjub väikeste kogustega ära ehk tekib tolerantsus selle aine vastu. Ja siis muutubki mõnuaine sõltuvusaineks ning inimene ise muutub sõltuvaks. Mingist momendist alates hakkab sõltuvusaine inimese elu juhtima ja häirima.
Kas peale mõnuainete võivad sõltuvust tekitada ka tegevused?
Näiteks söömine. Söömise tulemusel tekib samuti hea tunne, sest lisaks leptiinile ehk täiskõhutunde hormoonile vallandub ka dopamiin. Kui söömisest on saanud hea tunde tekitaja, tujutõstja, preemia, lohutaja või mõni muu asendustegevus, võib see tekitada liigsöömishäire.
Seks annab ju tohutult hea tunde, kuna lisaks armastuse hormoonile oxytotsiin vallandub ka dopamiin. Jess, ma sain hakkama, tegin ära, ma olen tegija. Ja kuna seks vallandab dopamiini, mis on ainus sõltuvust tekitav hormoon, siis inimene võib ületada nii moraali ja eetika piirid ning muutuda seksisõltlaseks.
Kasiinos käimine võib tekitada sõltuvust, sest see on tehtud hästi meeldivaks. Kasiinos pakutakse tasuta kohvi ja jooke. Napis riietuses ettekandjad on lõbusad ja lahked. Tuled vilguvad ning elu keeb. On võimalus, et kohe võidad väga lihtsalt suure summa raha. Kui sa kasvõi üksainus kordki võidad, jääb see ajule meelde ja võid varsti olla juba konksu otsas.
Arvuti kasutamine on samuti väga head tunnet ja põnevust tekitav tegevus. Aga see sõltuvus rikub silmanägemist, röövib tööaega, vaba aega ning suhteid.
Kas siis pidevast näljatundest ja liigsöömisest on võimalik loobuda?
Muidugi on võimalik. Kõige loomulikum oleks mitte süüa nii palju, kui on harjutud. Kuna sõltuvus on pikale veninud harjumus, siis sellest ongi raske loobuda. Igasugusest sõltuvusest loobumine tekitab halva tunde.
Mis siis aitab?
Liigse söögiisu äravõtmine ei lähe nii lihtsalt ühe tunniga nagu suitsetamisest, alkoholist või muudest pahedest loobumine, sest inimene peab sööma iga päev. Siin on vaja teha kuus erinevat seanssi ühe päeva jooksul. Tavaliselt olen neid seansse teinud grupis – teiste inimeste toetus ja koos ühise eesmärgi nimel tegutsemine annab tuge ja enesekindlust. Ise olen endale lasknud teha samasuguseid seansse ning saanud sellega lahti pidevast näljatundest ja langetanud oma kehakaalu 20 kg.
Kõige värskemad Õhtulehe uudised otse sinu postkasti
Kuidas see kodeerimine ikkagi tegelikult töötab?
Ma viin inimese kergelt meditatiivsesse seisundisse. See seisund võimaldab ligipääsu alateadvusele. Kui alateadvus on avatud, siis on võimalik inimese mõtlemist ja käitumist muuta väga lihtsalt paremuse suunas. Ehk et seansi ajal tekib inimese ajus uus mõtlemis- ja käitumismuster ning ta ei tarvita enam sõltuvusaineid.
Kas kodeerimine on ohtlik?
Absoluutselt mitte. Kodeerimine toimub meditatiivses seisundis. See tähendab une-eelset lõdvestunud seisundit, mida kõik inimesed kogevad nagunii vähemalt kaks korda päevas. Me oleme samasuguses seisundis enne magamajäämist ja peale ärkamist. Nii et seisund ega mõtete muutmine positiivses suunas pole ohtlikud. Vastupidi, uus mõtlemis- ja käitumisviis on väga kasulikud.
Kas teisele inimesele saab alkoholi või suitsetamise vastast koodi peale panna ilma tema teadmata?
Ei saa. Seda on väga palju minult küsitud, aga kahjuks pole see võimalik. Inimene peab ise kohale tulema ja ise tahtma sõltuvusest loobuda.
Kas inimene jääb seansi ajal magama või on ärkvel?
Inimene on magamise ja ärkveloleku seisundi vahel. Veel ei maga, kuid enam ei ole ka päris ärkvel. Sisendamine ja uue käitumismustri loomine saab toimuda ainult kuulmise teel. Kui inimene ei kuule, ei saa temaga kontakti ning tema ajus ei muutu mitte midagi. Vahel ütlevad inimesed, et neile ei mõju meditatsioon. Kui küsin, et miks te nii arvate, vastavad nad, et kuulsid kõike räägitut, aga veidi aeglasemalt ja vaiksemalt. Nii ongi õige. Inimene peabki kuulma iga sõna, mida räägitakse. Kui ei kuule, siis ei jõua ka alateadvusesse kohale ja mingit muudatust ei toimu. Sõltuvus asub ajus ja just seal peab toimuma ka muudatus.
Kas kodeerimine toimub meditatsiooni ja hüpnoosi ajal või mis neil vahet on?
Suurt vahet ei olegi, sest meditatsioon on kergem lõdvestunud seisund ja hüpnoos sügavam lõdvestunud seisund. Seda vahet on väga raske kindlaks teha. Kuna kõik inimesed on erinevad, jääb mõni meditatiivsesse seisundisse, teine hüpnoosi.
Kui pikaks ajaks saab kodeerida?
Kuigi kodeerida saab ükskõik, millise tähtaja peale, pole sellel mõtet. Kodeerimise mõte on pahedest loobumine igaveseks. Kui varem kodeerisin kindla tähtaja peale, selgus, et inimene jäi tähtaja lõppu ootama ja peale seda hakkas uuesti jooma. Inimesel tekib vahepeal pärast tähtaja lõppemist tung juua ära kogu see alkohol, mis vahepeal joomata jäi. Seetõttu ma ei pane enam tähtajalisi koode, vaid kodeerin kogu eluks.
Mida te inimestele lõpetuseks soovitate?
Ärge laske oma sõltuvusel ennast juhtida, vaid otsige abi kohe. Ärge lükake abi saamist päevast päeva edasi.
46-aastane kahe lapse ema jutustab:
Alkohol tuli minu ellu seitse aastat tagasi peale ema surma. Alguses sain alkoholiga õhtuti oma murele leevendust. Uni oli joomise tõttu katkendlik ning seetõttu ärkasin hommikuti varakult üles ja olin kogu päeva väsinud. Raske oli hommikul pohmelliga tööle minna, aga kuidagi sain hakkama. Hiljem muutusin juba töö juures sisemiselt närviliseks ja käisin salaja WC-s oma Tasku Matiga närve rahustamas.
Aru sain sellest, et mul on probleem siis, kui ma autoga töölt koju sõites ühele inimesele ülekäigurajal otsa sõitsin.
Ka peale seda ei suutnud ma iseseisvalt ikkagi alkoholist loobuda ja lasin endale ampulli panna. Kui tähtaeg sai täis, hakkasin hullemini jooma kui varem. Olen käinud ka nõelravis ja laserravis, aga ka need ei aidanud.
Marguse juures oli hea asi see, et ta viis mind hüpnoosi ning muudkui rääkis ja rääkis minuga, kuni ma lõpuks mõistsin, kui kaugele alkoholilembus mind veel viia võib. Ta juhatas mind tulevikku ja näitas täpselt ära, mis juhtub minuga siis, kui ma jätkan joomist. See kõik oli nii reaalne, et järsku läks pea selgeks ja mul kadus momentaalselt igasugune tahtmine alkoholi järele. Ausalt öeldes tekkis mul lausa surmahirm alkoholi tarvitamise ees. Isegi alkoholi lõhn muutus peale seda seanssi vastikuks.
Nüüd olen juba neli aastat kaine olnud. Uni on rahulik ja ma saan oma lastega jälle kõigest rääkida, ilma et mul oleks nende ees piinlik.
Tekkis huvi? Võta ühendust hüpnoterapeutide Margus Pariotsaga (566 90 462) Tartus, Anna-Liisa Jaaksoniga (530 530 60) Tallinnas või Diana Gurimskiga (566 27 030) Pärnus. Uuri lisaks kodulehelt SIIT!