Maxima turvatöötajad: olukord on naeruväärne, sageli peab üks turvamees valvama korraga kaht poodi

Ostukorvid Maxima kaupluses.

FOTO: Arvo Meeks

Ida-Virumaal töötavate Maxima kaupluse turvameeste sõnul on käesoleval aastal tööjõu nappuse tõttu kujunenud olukord, kui poes lihtsalt pole turvameest ning sageli peab üks turvamees jälgima olukorda kahes kaupluses korraga.

Ida-Virumaal Maxima kaupluses töötav turvamees rääkis venekeelsele Postimehele, et selle aasta alguses hakkas kauplustes turvameeste arv vähenema. Varem töötas Maxima kauplustes kaks turvatöötajat korraga – üks jälgis turvaruumis valvekaamerate monitore ja teine liikus kaupluse müügisaalis või oli kassade juures. Turvamehed vahetasid regulaarselt kohti ja olid nähtavad. Potentsiaalne varas nägi, et turvamehed on kohal ja teevad oma tööd.

«Selle aasta algusest hakkasid kauplused töötama ühe turvamehega, seega ei ole võimalik, et inimene on korraga monitoride taga ja jalutab ringi kaubariiulite vahel. Lisaks võidakse turvamees kohale kutsuda kohale turvama kauba saabumist. Sel ajal, kui turvameest pole ei monitoride taga ega kaupluse müügisaalis, süttib varaste jaoks roheline tuli. Teised kauplusetöötajad või kassapidajad ei hakka varast takistama, kuna see ei kuulu nende tööülesannete hulka,» rääkis turvamees, kes palus oma nime mitte avaldada.

Ta lisas, et mitu Maxima kauplust Jõhvis ja Kohtla-Järvel jäävad mingiks ajaks üldse turvameesteta, kuna poed on kauem avatud, kui kestab turvatöötaja tööpäev. Aeg-ajalt tekib isegi olukord, kui ühe turvamehe hallata on kaks kauplust.

«Üks turvamees on kaks tundi näiteks kaupluses Keskalleel ja läheb siis kaheks tunniks Mõisa teele. Varem midagi sellist ei olnud, enne oli igas Maxima poes kogu aeg vähemalt üks turvamees, kes alustas tööd kell 8 hommikul ja oli kohal kuni kaupluse sulgemiseni,» rääkis mees.

Ta lisas, et turvameestel lubati pärast koondamisi palka, kuid see on jäänud siiamaani samaks – 2,73 eurot tunnis puhtalt kätte.

«Turvatöötajatel ei ole mingit tahtmist sellise palga eest tööd teha. Krooniajal maksti meile varga tabamise eest preemiat, kuid midagi sellist ei ole enam ammu olnud,» lisas ta.

Usaldusväärseid turvamehi on keeruline leida

Narva Maxima kaupluses turvatööd tegev mees, kes palus samuti anonüümsust, rääkis venekeelsele Postimehele, et palk sõltub turvamehe valmisolekust teha ületunnitööd. «Võib teenida 600 eurot, aga võib saada ka 800 eurot. Kõik soovivad sinu valmisolekust rohkem tööd teha,» ütles ta.

Narvas töötava mehe sõnul on ta kursis ka teiste Ida-Virumaa linnade Maxima kaupluste olukorraga. Ka tema sõnul on Kohtla-Järvel olukord, kus sageli turvab kaht Maxima kauplust korraga vaid üks turvamees. Ta lisas, et Kohta-Järvel on raske leida turvatöötajaks usaldusväärset inimest.

«Raske on leida sellele töökohale vastutustundlikku inimest, kes ei jooks, kelle maine oleks puhas ja kes oleks füüsiliselt valmis varast kinni pidama,» märkis ta. Mehe sõnul on Narva Maxina kauplustes olukord parem kui Kohtla-Järvel, kuid ka Narvas võib tulla ette olukordi, kui turvatöötajat pole kaupluses kohal. Kui müüjad märkavad sel ajal vargust, siis edastatakse politseile turvakaamera salvestis ja loodetakse, et korrakaitsjad suudavad selle põhjal varga üles leida.

Venekeelne Postimees palus turvameeste vähesuse kohta kommentaari ka Maximalt, kuid artikli ilmumise ajaks polnud veel vastust tulnud.

Turvamehed peavad probleemiks ka karistamatuse tunnet, kuna näiteks alla 14-aastased poevargad pääsevad ilma karistuseta. Trahvi peavad maksma nende vanemad ja kuidas nad oma varguselt tabatud lapsi karistavad, on juba nende endi otsus.

Kohtla-Järve politseijaoskonna piirkonnavanem Anna Tihhomirova ütles, et alaealiste poevaraste tabamisel teeb politsei koostööd lastekaitsespetsialistide ja sotsiaaltöötajatega. «Kui laps on tabatud juba mitmendalt varguselt, üritab politsei välja selgitada, mis on selle põhjus. Äkki sunnib keegi teda vargile minema või on laps lihtsalt näljas,» ütles Tihhomirova.

Tema sõnul ei varast lapsed reeglina poest üksi olles, vaid koos kaaslastega. Seega on varguste põhjus sageli uudishimu ja kambavaim.

Tihhomirova leiab, et selline süsteem lihtsalt ei toimi, kui kauplus saadab turvakaamera salvestise ja politsei peab varga selle põhjal kinni püüdma.

«Kauplused peavad tagama olukorra, kus inimesed ei varasta. Lihtsam on vargusi ära hoida, kui tegeleda tagajärgedega,» ütles ta.

Tagasi üles