Tartu Ülikooli senati hinnangul ei ole sotsiaalminister Tanel Kiik seni täitnud oma kohustust moodustada uuringueetika komitee, mis takistab otseselt Eesti geenivaramu ja teiste inimgeeniuuringutega tegelevate asutuste teadustööd. Ministri jaoks on kriitika üllatav, kuna komitee loomine on töös.
Tartu Ülikooli senat pöördus reedel sotsiaalministri ja peaministri poole ning palub tungivalt, et sotsiaalminister täidaks kõige kiiremas korras talle seadusega pandud kohustuse moodustada Eesti geenivaramu töötlemisele hinnangut andev uuringueetika komitee.
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser kirjutas sotsiaalministrile ja peaminister Jüri Ratasele saadetud kirjas, et Eesti geenivaramu andmete kasutamine teadustöös on aegkriitiline ja teadusprojektides osalemise takistused võivad oluliselt kahjustada geenivaramu rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Komitee puudumine takistab otseselt Eesti geenivaramu ja ka teiste inimgeeniuuringutega tegelevate asutuste teadustööd ning rahvusvaheliste koostööprojektide täitmist. See võib kahjustada Eesti riigi mainet ennustamatul määral, märkis Asser.
Tänavu 15. märtsil jõustus inimgeeniuuringute seaduse muudatus, millega läks geenivaramu töötlemisele hinnangut andva uuringueetika komitee moodustamise õigus ja kohustus Tartu Ülikoolilt üle sotsiaalministrile.
Sotsiaalminister ei ole uuringueetika komiteed moodustanud vaatamata sellele, et Tartu Ülikool on seda kohustust ministeeriumile korduvalt meelde tuletanud ja selgitanud, et eetikakomitee puudumine halvab Eesti geenivaramu tegevuse.
Eesti riik on varasemalt Eesti geenivaramu arendamise prioriteediks seadnud, investeerinud märkimisväärse rahasumma geeniandmete kogumiseks ning peaks olema otseselt huvitatud kogutud andmete väärindamisest ning geenivaramu rahvusvahelise teadusvõimekuse tõstmisest, kirjutas rektor.
Komitee moodustatakse peagi
Sotsiaalminister Tanel Kiige jaoks on pöördumine üllatav, kuna komitee on juba peaaegu, et kokku pandud.
«Kahte nõukogu ühendava uuringueetika komitee moodustamine on lõpusirgel. Vastav sotsiaalministri määrus on 24. septembri seisuga vastu võetud ja eelmisel nädalal ka Riigi Teatajas avaldatud,» ütles Tanel Kiik.
Kiik kinnitas, et komitee moodustamine on olnud juba tegelikult ammu töös.
«Uuringueetika komitee moodustamise määrus saadeti 9. juulil laiemale ringile, seal hulgas Tartu Ülikoolile kooskõlastamiseks,» selgitas Kiik ja lisas, et 21. augustil saatis rektor Asser ka vastava kooskõlastuskirja.
Tema sõnul ühendati määrusega seni sotsiaalministeeriumi valdkonnas tegutsenud kahe nõuandva kogu – uuringueetika komitee ning bioeetika ja inimuuringute nõukogu – tegevus ning loodi Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu.
Viivitus komitee kokkupanemisel on Kiige sõnul tulenenud sellest, et läbirääkimised uuringueetika komitee liikmete ja juhi leidmiseks on võtnud aega.
«Viimased nõusolekud nõukogu töös osalemiseks laekusid alles sel nädalal. Sellest tulenevalt on võimalik allkirjastada käskkiri viidatud määruse alusel nõukogu koosseisu määramiseks algaval nädalal,» kinnitas ta.
Kiige sõnul on nii eelmine kui praegune valitsus geenivaramusse, personaalmeditsiini arendamisse kui tervisevaldkonna teadustöösse järjepidevalt investeerinud.
