/nginx/o/2008/07/14/56816t1h520a.jpg)
Õpilased peaksid lööma selja sirgu ning valima õpetajate-kooli vastuseisust hoolimata just sellised riigieksamid, mida neil endal tulevikus vaja läheb, leiab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL).
Õpilasliit: ära ohverda end kooli maine nimel
/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
12. jaanuar 2009, 11:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liiduni on jõudnud teateid juhtumitest, kus kool on avaldanud keskmistele ja nõrgematele õpilastele survet loobumaks mõne riigieksami valimisest, sest see langetaks kooli keskmist tulemust, teatas EÕEL.
«Riigieksami valimine on õpilase õigus, mida ei tohi piirata ega mõjutada kool sooviga parandada kooli mainet ja tulemusi mõnes edetabelis,» ütles liidu juhatuse esimees Deivi Sarapson.
EÕEL kutsub ka lapsevanemaid üles rohkem huvi tundma oma lapse valikute kohta ja jälgima, et nende võsukeste huvid oleksid alati esikohal.
Eksamit lubati vaid tugevatele
«10. klassis tehti meile kohe alguses matemaatika tasemetöö, et jagada viis paralleelklassi taseme alusel viide rühma. Seejuures oli plaanitud, et kaks esimest rühma saavad eksamit teha, ülejäänud mitte,» rääkis üks õpilane EÕELile.
«Kui mina kolmanda rühma õpilasena tahtsin eksamit teha, siis öeldi mulle, et saa enne teise rühma. Kui õpilased hakkasid vastu, ütlesid õpetajad, et võib küll teha eksamit, lihtsalt ei soovitata!»
Õpilane tegi järelduse, et kool on vaid eksamitulemuste peal väljas ja kedagi ei huvita õpilaste tegelikud soovid.
EÕEL kinnitas, et antud õpilase nimi ja kool on liidule teada, kuid kuna antud õpilane kardab halba valgusesse sattuda, neid ei avalikustata.
Direktor keelas
Ka teine õpilane nõustus sarnastel tingimustel oma kogemust lugejatega vahendama.
«Tooksin elava näite kohe enda kohta - tahtsin teha bioloogia riigieksamit, aga direktor tegi mulle ajupesu, et sa ei tee seda ära, sa ei tohi seda teha - kuna mul oli üks kursus 3. Nii palju siis vabast valikust. Ja ma ei olnud ainuke, kellega sellel teemal vesteldi.»
Gümnaasiumi lõpetaja peab läbima vähemalt viis eksamit, millest kolm peavad olema riigieksamid. Kaks riigieksamit on võimalik asendada koolieksamitega, mida aga ülikoolid sisseastumisel ei arvesta.
Enne riigieksamite valimist soovitab EÕEL õpilastele tutvuda ülikooli vastuvõtutingimustega ja teada, milliseid riigieksameid sisseastumiseks nõutakse.
«Ükskõik kui head ka tulemused ei ole, kui sa pole teinud õigeid eksameid, siis ei saa sa soovitud erialale sisse,» ütles Sarapson
Kui õpetajad avaldavad õpilasele survet, siis tuleks õpilasliidu teatel leida kõigepealt võimalus seda küsimust koos ja rahulikult arutada.
Kui ei õnnestu jõuda kokkuleppele, tuleks liidu soovituse kohaselt teavitada sellest Riiklikku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskust (REKK).
REKKi pressiesindaja Madli Leikopi sõnul ei ole siiski õpilastel võimalik end ise interneti teel eksamitele registreerida. Riigiportaalis www.eesti.ee saavad registreeruda vaid gümnaasiumi varem lõpetanud inimesed.