Sisuturundus
Ekspert selgitab: kas autojuht on jalakäija? Kas ja millal vajab autojuht helkurit?
/nginx/o/2019/10/20/12673663t1h0e7e.jpg)
Tõenäoliselt teab iga Eesti inimene, et helkurid päästavad elusid ning seetõttu on meil helkuri kandmine kohustuslik. Aga kas ka autojuhtidele, kes kõik oma igapäevased käigud rooli taga teevad? Selgitusi jagab Maanteeameti ennetusosakonna ekspert Darja Lukašenko-Tšistotin.
„Sageli kipub olema nii, et roolis olev juht pahandab tumedasse riietatud „nähtamatute” jalakäijate üle, ent ise autost välja astudes ei adu ta, et on samasugune jalakäija. Sest autost väljudes ning jalgsi parklast kontorisse, autost kauplusesse või koju liigeldes saab autojuhist jalakäija, kes peab seaduse järgi tõepoolest kandma enda nähtavaks tegemiseks helkurit,” selgitab Lukašenko-Tšistotin.
Ta lisab, et statistika järgi on kõige keerulisem helkuri vajalikkust teadvustada 35-45-aastastele meesterahvastest autojuhtidele, kes ei mõista, et nad on jalakäijad nagu kõik teised, kuigi läbivaid väiksemaid vahemaid. Teine sihtgrupp, kelleni on raske helkurialase teavitustööga jõuda, on teismelised. Sest kui kuni 14.-15. eluaastani on lapsed enamasti hoolivate emade poolt riietatud heledatesse rõivastesse ja helkureid täis riputatud, siis teismeeas tekib kambavaim ning valehäbi.
Helkur annab autojuhile reageerimiseks lisa 100 meetrit
„Arvatakse, et kui mina näen autot, näeb autojuht ka mind. Reaalsuses näeb 50 km/h liikuva lähituledega sõitva auto juht musta riietatud helkurita inimest umbes 30 meetri pealt ning vajab sellest hetkest peatumiseks 28 meetrit. Seega pole just palju reageerimisruumi ehk suure tõenäosusega võib juhtuda õnnetus. Mõelge nüüd, kui autojuht aga ei sõida linnas lubatud piirkiirusega, ületab veidike kiirust ja vajab peatumiseks 28 meetri asemel 40 meetrit?” toob Lukašenko-Tšistotin välja reaalsed andmed.
Samas tunnistab ta, et ka jalakäijatel pole neid arve lihtne mõista, sest samal ajal, kui tema näeb linnaliikluses autotulesid lähenemas, näeb ta selles valguses lugeda ajalehte. „Tundub mõistmatu, miks autojuht jalakäijat ei näe, aga nii see on. Õnneks saab aga oma nähtavust tänu helkurile oluliselt parandada, sest kvaliteetse ja õigele kõrgusele riputatud helkurit kandev inimene on lähitulede valguses nähtav juba 130 ning kaugtulede valguses 300 meetri kauguselt. See tähendab, et annate autojuhile vähemalt 100 meetrit edumaad reageerimiseks!”
Väga paljud inimesed kannavad helkurit trahvikartuses, teadvustamata, et see on tema enda huvides. Lukašenko-Tšistotin nendib, et tegelikult tahame kõik jõuda koju elusalt ja tervena ning helkur on üks pisike, aga oluline abimees selle juures. „Sageli ei mõelda sellele, et iga õnnetus mõjutab rohkemaid inimesi – meie pere, sõpru, kolleege, koolikaaslasi, aga ka seda inimest, kes meid pimedal tänaval ei näinud. Kui teeme end teistele liiklejatele nähtavaks, näitab see, et hoolime meid ümbritsevatest inimestest.”
Helkiv sprei ja helkurpaelad on ägedad, aga ajutised lahendused
Lisaks pehmetele riidest ja tugevamatele plastikust helkuritele, helkurpaelast tehtud ripatsitele, reflektorribadele, helkurvestidele ning helkivatele mütsidele, peapaeltele ja kinnastele on olemas palju innovatiivseid kasutatavaid helkurlahendusi, millega end pimedal ajal nähtavaks teha.
Autojuhtidele võiks soovitada spetsiaalse kinnitusega helkureid, mis saab autost väljudes vastavalt vajadusele ettenähtud pikkuses taskust välja tõmmata. Jalgrattad, käimiskepid, rulaatorid, tõukerattad, koerte kaelarihmad ja rulad võiks julgelt üle lasta helkur-spreiga, kuid kindlasti ei ole alternatiiv standardsele helkurile, vaid tõhus ajutine abivahend, mis ajapikku paraku maha kulub. Samamoodi ei saa lootma jääda riiete sisse õmmeldud helkurniitidele ja -ribadele ning takjaga kinnitatavatele helkuritele, sest pesumasinaga pestes kaotab helkur oma valgust tagasipeegeldava/helkiva omaduse. Ehk siis igasugustele alternatiivsetele lahendustele peab olema lisaks üks sertifitseeritud helkur, mis tuleb kinnitada nii, et see ei jääks kuhugi kinni ega lõhuks riideid ja oleks nähtav.
Lukašenko-Tšistotin lisab, et helkuri puhul on asukoht väga oluline. „Kui naisted kinnitavad helkuri käekoti külge ja siis panevad koti kaenla alla, pole ju helkurist kasu. Mõelge alati, kas helkuri on autojuhile nägemiseks piisaval kõrgusel, milleks on 50-80 cm maapinnast? Samuti peaksime ohutuse tagamiseks olema igast küljest nähtavad ehk kui peegli ees tiirutame teeme, võiks helkuri sära olla näha terve see tiir. Pigem olgu helkur mõlemal küljel ehk pigem olgu neid rohkem.”
Loe rohkem helkurite kohta siit!