Sisuturundus

Kasutusluba – majaomanike peavalu ehk kuidas taotlusprotsess valutuks muuta

FOTO: Shutterstock

Kasutusloa taotlemine on protsess, mis jääb paljudel majaomanikel aastateks ootele. Küll on nõuded muutunud, siis on dokumentatsioon liigkeeruline ning lõpuks ei leia enam aega, et seda kõike teha. Viimsi valla majaomanik Hanno Kask jagab oma teekonda ametliku eramuni.

Lugu algas sellest, kui Kasel algas naabritega nende omavoliliselt paigaldatud ja nõuetele mittevastava soojuspumba pärast tüli. Nõuetevastane soojuspump kõrvalkrundil hoidis ka naabrid üleval. Kuna aga Kase enda majal puudus tol ajal kasutusluba, ei saanud ta seaduslikke samme naabri isetegevuse vastu astuda. Seega polnud enam pääsu – tuli kasutusluba ära teha. Valla soovituste järgi valiti kasutusloa saamisel abiks Projektibüroo.

Kask meenutab, et kogu protsess kontakteerumisest ametliku loani kestis umbes kolm kuud. Kuigi omanik oli valmis kõikvõimalikeks ootamatusteks, mis bürokraatiat ajades võivad tekkida, ei tulnud ühtegi tagasilööki. “Oleks teadnud, et see nii lihtsalt läheb, võtnuks juba varem nendega ühendust,” kiidab ta Projektibüroo tööd ning nendib, et tegelikult ei saa ta büroo tööd üldse abiks lugeda. “Pigem aitasin mina neid, kui vaja mõni uks lahti keerata, sest nemad tegid kogu töö ise ära,” hindab ta enda vaeva praktiliselt olematuks.

Projektibüroo esindaja Joonas Annus kommenteerib, et kuigi Viimsi projekt sai kiirelt ja probleemideta kasutusloa, võib erinevaid katsumusi ette tulla küll. Keerulisemate projektide puhul võib kasutusloa taotlemine aega võtta kuni aasta. Põhilised probleemid tekivad sageli ebaseaduslikult ehitatud ehitistega, mis on püstitatud ehituskeelualadesse ning kõrvalkinnistutel asuvatele hoonetele liiga lähedale, minnes vastuollu tuleohutusnõuetega. Sama kehtib ka ebaseaduslikult laiendatud hoonete puhul.

 „Probleeme tekib üsna tihti elektripaigaldise auditi käigus - kordusmaandused, rikkevoolukaitsmed, kilbiskeemid puudu,“ loetleb Annus tavapäraseid probleeme ning lisab, et büroona saavad nad soovitada vajadusel elektrikuid, kes saavad abiks olla probleemide likvideerimisel. Teiseks komistuskohaks on sageli tuleohutus: lagunenud korstnad, põlevmaterjalid liiga lähedal korstnatele või küttekolletele, ligipääsu puudumine korstna juurde või pole korstnad vähemalt kahest küljest igal korrusel täies pikkuses vaadeldavad. Viimase puhul ei tohi korsten olla kaetud näiteks kipsiga, välja arvatud juhul, kui korstnasse on paigaldatud metallist hülss. Tänu spetsialiseerumisele on Projektibürool võimalik soovitada spetsialiste, kes probleemkohad nõuetele vastavaks teevad.

Projektibüroos töötab 17 pädevat eriala spetsialisti. Kõik on alustanud oma tööd erinevates ehitusega seotud valdkondades. Viimase kuue kuu jooksul on saadud üle 60 kasutusloa. Vaata lähemalt kodulehelt.

Tagasi üles