Sisuturundus

Masendust ja muremõtteid ei tasu peletada alkoholiga

FOTO: Pexels

„Ega ma päris täpselt ei teagi, millal olukord nii hulluks läks. Kõik algas märkamatult – mõni päev tundsin end väsinult, aga siis jälle oli energiat justkui rohkem. Vahel olin kõiges pettunud. Vihane. Ärritunud. Ei jaksanud enam. 

Siis aga juhtus midagi toredat ja kõik oli justkui jälle korras – tuju oli parem, energiat jätkus, elu tundus jälle helgem. Kuni ühel hetkel… ma enam ei mäletanud, millal ma viimati naeratasin või üleüldse millestki rõõmu tundsin, midagi nautida suutsin.“ Nii alustab oma lugu pikalt masenduse ja stressiperioodidega võidelnud Helen.

 „Olin igal pool ja alati justkui ainult pooleldi kohal – mõtetes olin mujal. Ma ärritusin kergesti. Võisin ilma endalegi arusaadava põhjuseta nutma puhkeda. Tegin asju automaatselt, mis tähendab, et vigu ja apsakaid oli palju. Ma ei suutnud enam õhtuti magama jääda. Ega hommikul ärgata. Ma lihtsalt ei jaksanud hommikul voodist välja tulla. Aga tulin. Kohusetundest. Sest tööl käia oli ju vaja. Töökoormus näis aina kasvavat, samas kui tegelikult ära teha suutsin järjest vähem. Kõik, mis varem käis mängleva kergusega, võttis ühtäkki tohutult aega. Mul läks pool tööpäeva selle peale, et aru saada, mida ma üldse tegema pean. Tundsin ennast tühjakspigistatud sidrunina. Ent vedasin ennast siiski kohusetundlikult päevast päeva edasi.

Selles oravarattas vastupidamiseks ja töömõtete peletamiseks võtsin teinekord õhtul mõne klaasi veini. Mitte palju. Pokaal või kaks. Pärast järjekordse päeva üleelamist tundus see parim mõeldav preemia. See aitas hetkeks kõik rasked mõtted unustada. Aitas unustada kõik mured ja kohustused – lähenevad tähtajad tööl, pooleli oleva remondi, mured vanaema tervise pärast, laste kraaklemised, teravaks kiskunud ühistukoosoleku. Esialgu. Korraks. Ühel hetkel avastasin, et ka väikese õhtuse pokaaliga ei suuda ma muremõtteid enam maha raputada. See kõik ühtaegu painas ja ärritas mind.

Selliselt möödus minu elust rohkem kui pool aastat. Vedasin ennast kõigest läbi, ise terve aeg justkui udu sees olles. Ma ei tea, kui palju mängis selles kõiges rolli alkohol. Kindlasti võimendas see olukorda tugevalt. Ühel hetkel küsisin endalt – kui kaua ma sedasi edasi jaksan? Kui kaua ma veel vastu pean, kuni täielikult murdun? Sel hetkel otsustasin, et olgu kuidas on, veinijoomine murede peletamiseks ei ole igal juhul lahendus. Jätsin õhtuse tipsutamise. Sellest alates läks kõik kergemaks. Sundisin ennast kodust välja minema – trenni, sõpradega kohvile, lastega parki jalutama. Tööl vaatasin probleemidele otsa ja arutasin need ülemusega läbi. Masendus taandus. Uni tuli tagasi. Mõne aja möödudes hea tuju ja naeratused ka.“

Alkohol süvendab negatiivseid emotsioone

Sarnane lugu on rääkida igal viiendal inimesel. Alkohol ei ole lahendus elus ettetulevate muredega toimetulemiseks, vaid võib negatiivseid emotsioone hoopis süvendada ja viia ka depressiooni tekkeni. Tähtis on ära tunda, kui igapäevased pinged hakkavad kasvama.  Oma emotsionaalset seisundit aitab paremini mõista näiteks alkoinfo.ee veebist leitav emotsionaalse enesetunde test. Kui testi tulemused annavad märku ligihiilivast masendusest, on õige hetk oma töö ja eraelu üle vaadata ja mõelda, mida teisiti saaks teha, abiks on ka lähedaste kaasamine. Paljud inimesed ei tule kahjuks ülalkirjeldatud olukorrast oma jõududega välja, vaid vajavad lisaks toetust perearstilt, psühhiaatrilt või psühholoogilt.

Novembris ja detsembris on Tervise Arengu Instituudi juhtimisel käimas kampaania, milles juhitakse tähelepanu seostele alkoholi tarvitamise ja vaimse tervise probleemide vahel. Alkoholi ja vaimse tervise vahelistest seostest saab rohkem teada alkoinfo.ee veebilehelt. Kampaaniat rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfo: www.alkoinfo.ee

Tagasi üles