Kiik: tervisesüsteem peab koonduma ümber inimese
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
23. november 2019, 23:32
/nginx/o/2019/08/07/12445116t1h445c.jpg)
Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles laupäeval Tartus peetud arstide liidu üldkogul, et kõigi kavandatavate arenduste keskmesse tuleb seada inimene.
«Rahvastiku tervise arengukava seab eesmärgiks tõsta Eesti inimeste keskmist eluiga, tervena elatud eluaastaid ning vähendada ebavõrdsust tervises. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid koostöös,» vahendas sotsiaalministeerium Kiige sõnu.
«Lisaks ravivõimaluste laiendamisele on hädavajalik parandada ka inimeste tervisekäitumist ning panustada tervisedendusse ja haiguste ennetusse. Oluline on, et ka inimesed ise oma tervist rohkem väärtustaksid. See eeldab patsientide kaasamist oma tervist puudutavatesse diagnoosi- ja raviotsustesse ja selles on ka tervishoiusüsteemil oma panus anda,» märkis minister.
Kiige sõnul on lähiaastatel valmimas enamik rajatavaid tervisekeskusi, kus perearstid koos õdede, ämmaemandate ja teiste spetsialistidega suudavad lahendada olulise osa terviseprobleemidest. Perearstide koostöö eriarstidega paraneb ja perearstidel on üha laiemad võimalused pidada eriarstidega nõu e-konsultatsiooni teel. See aitab hoida kokku nii patsiendi kui ka eriarsti aega, kuna nii on terviseprobleemid sageli lahendatavad ka ilma eriarsti vastuvõtuta.
Olulise muutuse tervishoidu peaks ministri sõnul tooma tervishoiu digilahenduste jätkuv arendamine, et need vastaksid senisest paremini nii patsientide kui ka arstide ootustele.
«Digiregistratuur on praeguseks käivitunud ja järgmises etapis on kavas uuendada patsiendiportaali, et see inimeste tervise heaks paremini tööle panna. Samuti on töös arendused kogutud geeniandmete toomiseks igapäevameditsiini, et võimaldada personaalset geeniandmetel põhinevat ennetustööd ning et arst saaks võtta geeniandmeid arvesse ka ravi ja ravimite määramisel,» selgitas Kiik.
Täiesti uue ajastu toob tervishoidu patsiendiohutus- ja kindlustussüsteemi loomine, mis on valitsuse töörühmas arutelul.
«Ohutuma tervishoiusüsteemi eeldus on läbipaistva ja mittesüüdistava kultuuri loomine ning selleks vajame patsientidele välditava kahju õiglase hüvitamise süsteemi. Seeläbi saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud ja süsteem toetab kvaliteetsemat ja ohutumat ravi,» märkis Kiik.
Tervishoius on ministri sõnul jätkuvalt üheks teravamaks probleemiks tervishoiutöötajate puudus.
«Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga on kavas suurendada tervishoiutöötajate koolitusmahte, et see viia vastavusse süsteemi vajadustega ning kaasajastada lähtetoetuste süsteemi, et tagada arstiabi kättesaadavus ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Regionaalne tervishoiutöötajate kättesaadavus on oluline ülesanne, mille nimel peame ühiselt veelgi rohkem pingutama,» selgitas Kiik.
Ühtlasi õnnitles minister Eesti Arstide Liidu presidendiks tagasi valitud Jaan Sütti ning avaldas lootust jätkuvaks sisukaks koostööks.