Noored katsetavad ellujäämise piire

Agaate Antson
, reporter
Copy
Foto: Ilustratsioon: Artur Kuus

Politsei andmetel põgeneb iga päev oma elukohast kümmekond last. Tavaliselt on põhjuseks talumatuks muutunud kodune olukord.

Iga päev jookseb Eestis kodust, lastekodust või erikoolist ära kuni kümme alaealist, keda politsei otsima hakkab. Enamik on korduvpõgenejad ja enamik neist tuuakse ikka ja jälle tagasi. Viimase viie aasta jooksul on olnud aga kolm noort inimest, kes ühel sellisel põgenemisretkel paraku elavate seast lahkusid.

«Paljud lapsed kaovad niimoodi ära aastas korduvalt, isegi kümneid kordi. Politsei otsib neid taga ja viib tagasi, aga laps lahkub sealt peagi taas. Ja nõiaring ei katke, sest lapsed on katki ja oluline tugi neile puudu,» tõdes politseileitnant Siim Linnard.

14-aastase staažiga Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik Veronika Kivilaid lisas, et palju on selliseid juhtumeid, kus politsei viib alaealise koju, kuid laps ronib veel korrakaitsjate silme all aknast uuesti välja.

«On neid, kes ütlevad, et ma nagunii lähen ära. Te võite mind koju viia, aga ma lähen nagunii ära. Ja tõesti, nad ongi seda teinud,» nendib Kivilaid. Seda, et nooruki ülesleidmine ja koju viimine ei ole lahendus, vaid sümptomi leevendamine, kinnitavad ka endised korduvpõgenejad ise.

«Koju viimine mulle ei mõjunud. Ma olin paar tundi või päeva kodus ja siis läksin ära uuesti jooksu,» rääkis Postimehele endine korduvalt kodust põgeneja, 17-aastane Mariann (nimi toimetusele teada).

Mariann tõdes, et ega tal kodunt põgenedes alati kusagile minna polnud. Kord oli ta sunnitud keset jaanuarikuud öö õues veetma, sest niinimetatud sõprade juures ei olnud enam turvaline.

«Mind pandi ultimaatumi ette, et kas astun seksuaalvahekorda või lendan tänavale,» meenutas tüdruk ja lisas, et

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles