Marko Mihkelson: vaba Ukraina tagab rahu Euroopas

Marko Mihkelson. Foto: Mihkel Maripuu

Venemaal on Normandia neliku kohtumise eel käes kõik trumbid ja lahendust sealt Ukraina olukorrale oodata ei ole, kirjutab riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson (Reformierakond).

Ükskõik kui palju Prantsusmaa president Emmanuel Macron ka ei sooviks, et Normandia neliku (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Ukraina) liidrite tänane kohtumine Pariisis tooks murrangu Ukrainas, seda ei juhtu. Selleks on Venemaa nõudmised liiga suured. Kuigi Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on suure surve all, ei saa temagi oma punastest joontest üle minna. Kuid mis kõige olulisem, Prantsusmaa tingimusteta näiv soov läheneda Venemaale võib hoopiski lisada Kremlile indu hübriidse külma sõja jätkamiseks lääneriikide vastu.

Viimati kohtus Normandia nelik liidrite tasandil enam kui kolm aastat tagasi Berliinis. See lõppes tulemusteta. Relvad pole vaikinud ja Venemaa okupatsioon jätkub. Sellest ajast saadik on Ukraina kaotanud sadu oma kodumaa kaitsjaid hukkunute ja haavatutena. Ainuüksi eelmisel kuul hukkus Donbassis kuus Ukraina sõdurit, nende hulgas ka sõja esimestest päevadest paljudes suurtes lahingutes osalenud 41-aastane brigaadikomandör polkovnik Jevgeni Korosteljov.

Donbassi sõjamüra Pariisi ei kosta ega näi eriti häirivat president Macroni plaani hakata lähenema Venemaale. Tundub, et Élysées’s on Euroopa võimuvaakumit täites pühitud tolm Charles de Gaulle’i ideelt ehitada uus julgeolekuväli Atlandi ookeanist Vladivostokini. Mäletatavasti käis kindralist president selle mõtte välja 1966. aasta juunis Moskvas, pakkudes Leonid Brežnevile võimalust saada ilma ameeriklasteta kahe peale Euroopa julgeoleku üle otsustajateks. Nii nagu ei häiri Macroni sõja jätkumine Ukrainas ega Venemaa eriteenistuste märkimisväärne sekkumine lääneriikide siseasjadesse, ei häirinud toona ka de Gaulle’i värskelt kerkinud Berliini müür ega Kuuba raketikriis.