Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/05/7066549t1h50df.jpg)
/nginx/o/2019/12/27/12837423t1hc792.jpg)
- Veebruaris Seefeldis lahvatanud dopinguskandaal oli Eesti spordiajaloo suurim.
- Kolm sportlast ja kaks treenerit peavad neli aastat suusatamist kõrvalt vaatama.
- Keelatud ainetega tegelemine on nüüdsest Eestiski kriminaalkuritegu.
Suusa-aasta 2019 lõpetuseks saame kurbkibedalt tõdeda: eestlased tõusid üle mitme aja taas rahvusvaheliselt suurde pilti, paraku võimalikult tumedas valguses.
Veebruaris lahvatanud dopinguskandaal hõlmas vahistamisi, ülekuulamisi ja kohtuistungeid ning lõppes sportlaste jaoks nelja-aastase võistluskeeluga Algo Kärbile, Karel Tammjärvele ja Andreas Veerpalule.
Sama pika karistuse said Rahvusvaheliselt Suusaliidult (FIS) Eesti suusatamise kuldaegadel legendi seisusse tõusnud Andrus Veerpalu ja tema treener Mati Alaver. Harju maakohus määras Alaverile aastase tingimisi vangistuse, Austria võimud lõpetasid seejärel teda puudutanud uurimise.
Kas sellega ongi toimik suletud ja lugu lõppenud? Sugugi mitte.
/nginx/o/2019/12/27/12837431t1h134f.jpg)
„Saksamaa seadusloome on Eesti ja Austria omast erinev. Nagu ka seal uuritava süüteo raskusaste,“ viitas sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu liige Kristjan Port Saksamaal endiselt jätkuvale protsessile, mille keskmes on dopingutohter Mark Schmidt. „Tuginen küll pelgalt oletusele, aga tõenäoliselt puudutab sealne juhtum organiseeritud kuritegevust, kus muuhulgas arvatavasti liigutatud ka maksuvaba raha. Kui vastab tõele meediasse jõudnud info Alaveri koodnimetusest Kindral, võib teda – ja võib-olla ka Andrus Veerpalu – oodata sootuks teistsugune süüdistuskokkuvõte kui Eestis või Austrias.“
Aeg vanad päevikud nurka visata
Kohtulahenditest ja karistustest hoolimata on üks ilmselt kõigile selge: nüüd välise jõuga välja kistud haavad on sügaval ja jäävad meid saatma veel kauaks.
„Lühikeses perspektiivis on toimunu mõju kindlasti ainult negatiivne. Rääkida täna, kui tublid ja toredad suusatajad meil on… Üsna lootusetu lugu. Vahet pole, kas riigi- või erasektoris. Oleme samal turul puhta mineviku ja mainega aladega. Mõistetavalt on neil väga suur eelis,“ arutles skandaaliaegne Eesti Suusaliidu president ja nüüdne juhatuse liige Andreas Laane.
Aadrilaskmine
27. veebruar. Viis suusatajat, nende hulgas Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, peetakse Seefeldi MMil kinni. 15 km klassikasõidus osalemise asemel toimetatakse nad Innsbrucki politseijaoskonda. Esile kerkib kriminaalse dopingusaaga keskse isiku, Saksamaa spordiarsti Mark Schmidti nimi.
/nginx/o/2019/12/27/12837430t1ha267.jpg)
28. veebruar. Pärast 34 tundi arestimajas lubatakse Tammjärv ja Veerpalu vabadusse. Välismeedia kirjutab Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu võimalikust seotusest juhtumiga.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/27/12837428t1h7a2f.jpg)
1. märts. Tammjärv ütleb pressikonverentsil, et sai Schmidti kontakti 2016. aasta suvel Alaverilt. Alaver kinnitab seda meediaväljaannetele saadetud läkituses.
4. märts. Algo Kärp tunnistab Õhtulehele, et ka tema sai Alaverilt Schmidti kontakti ja kasutas järgnevatel aastatel dopingutohtri abi.
/nginx/o/2019/12/27/12837424t1h704e.jpg)
14. november. Harju maakohus mõistab Alaveri kokkuleppemenetluse korras süüdi ja määrab talle üheaastase tingimisi vanglakaristuse.
29. november. Rahvusvaheline Suusaliit määrab Alaverile, Tammjärvele, Andreas ja Andrus Veerpalule, Kärbile ning Tammjärvele nelja-aastase tegutsemiskeelu.
„Aga pikas perspektiivis võis see lugu teha palju head. Kui seni püsis usk, et kõik säravad tulemused on saavutatud õigel teel, siis nüüd on aeg vanad treeningpäevikud lõplikult nurka visata. Tuleb luua Eesti suusatamise uus meistriklass ja treeningvõtted. See puhastumine on kahtlemata valus, aga äärmiselt vajalik,“ rääkis ta otsekoheselt.
„Nüüd on vähemalt teada: viimastel aegadel juhiti ja treeniti meie suusatajaid keelatud võtteid kasutades. Kusjuures see viimane aeg ei olnud üldse lühike,“ jätkas Alaveriga juba enne skandaali lahvatamist korduvalt avalikesse sõnasõdadesse sattunud Laane. „Õnneks võime uskuda, et dopingu kasutamine oli üksnes kitsa ringkonna hobi. Praeguseks on see seltskond kas laiali läinud või vahele jäänud.“
Kinnine toimik: poolt ja vastu
Rohket poleemikat tekitas Alaveri Eesti-toimiku suletuks kuulutamine. Laane ei tee sellest numbrit, Port näeb otsuses selgeid küsitavusi.
/nginx/o/2019/12/27/12837432t1h83b5.jpg)
„Suures pildis ei oma see tähtsust. Räägime puhtalt uudishimu rahuldamise vajadusest. Mida see muudaks? Mitte midagi. Tekiks hoopis oht, et toimikus mainitud süütud inimesed saaks kannatada. Mulle igatahes piisab kohtuotsusest tulenevast teadmisest täiesti. Skandaal on olnud piisavalt suur, et ka laiemat mõju avaldada ja mõtlema panna,“ selgitas Laane.
„Mõistaksin, kui tegemist olnuks pelgalt kahe isiku õigusvaidlusega. Aga me räägime süsteemist, mis üritas petta. Ühiskonnal peab olema õigus ja võimalus sellistest juhtumitest teada – selleks et teha järeldusi, õppida ja edaspidi vältida. Praegu oleme pimeduses ja valinud selgelt ebaefektiivse õppimise tee,“ kõlas Pordi veendumus.
„Kelle eest ja miks kohtunik otsustas toimikut varjata? Kas eelkõige peaks säärastes olukordades mõtlema süüalustele või laiemale avalikkusele? Kui põhjenduseks tuuakse kellegi terviseandmete puutumatus, siis need on ju petjate andmed. Süütuid inimesi puudutavat on väga lihtne jätta avaldamata,“ lisas ta.
Kõnealune skandaal andis otsustava tõuke keelatud ainetega tegelemise kriminaalkuriteoks muutmisele. Ka tunnustatud spordibioloog Port hindas juhtumit pretsedendina kasulikuks, ent tõi välja seni avalikkuse eest peidus püsinud varjukohad.
„[Viis aastat tagasi Eesti suusasportlastele dopinguainete hankimist tunnistanud spordiarsti Vitali] Bernatski juhtumi ajal osalesin justiitsministeeriumis ühel ümarlaual. Seal tuli jutuks, et tervise- ja ravimiametitel on tegelikult seaduslik alus kontrollida ravimite mitteotstarbelist kasutamist, samuti on politseil õigus minna jõusaalidesse,“ meenutas ta aastatetagust kogemust. „Sain aimu, et pole lihtsalt kedagi, kes pühenduks jälitustegevusele ja paneks kokku kuriteo koosseisu. Ilmselt peeti kogu temaatikat väheoluliseks. Nüüd see tahe avastati ning jõuti praktikas esimese suure ja eduka juhtumini.“
Anti Saarepuu: ma ei tunne enam viha
/nginx/o/2019/12/27/12837427t1hea28.jpg)
Seefeldi maailmameistrivõistlusteni Eesti suusatajaid juhendanud Anti Saarepuu veebruarikuiseid üleelamisi mäletab ilmselt iga spordisõber. Alates suvest Võrumaal Haanja puhke- ja spordikeskust vedav endine treener vaatab nüüd neile sündmustele tagasi uue pilguga.
„Viimast kohtulugu jälgisin üsna külmalt. Ei keskendunud detailidele. Kindlasti oli see vähemalt osalt teadlik eemaldumine,“ kirjeldab Saarepuu. Samas ütleb ta ehk isegi ootamatult: „Ma ei ole Mati (Alaveri) ega Andrusega (Veerpaluga) endiselt sõnagi rääkinud, aga viha ei tunne. Enam. Kindlasti tuleb kunagi päev, kui räägime. Seefeldis tundsin end petetuna. Vahepealsetel kuudel olen päris palju mõelnud: miks just nii tehti? Ma ei otsi õigustusi. Aga äkki Mati tajus, et teisiti ei saagi ning püüdis teha kõik selleks, et Eesti suusatamist kuidagi pildil hoida. Ka too vahele jäänud Austria suusataja (Max Hauke – toim) ju rääkis, et teisiti ta lihtsalt ei püsinuks konkurentsis.“
/nginx/o/2019/12/27/12837425t1h97f6.jpg)
Kevadel kutsuti Saarepuu korra ütlusi andma. „See jäi mu ainsaks kokkupuuteks uurimisega. Kuna olin Kareli (Tammjärve) isiklik treener, panin end valmis ka sanktsioonideks. Aga südames tundsin kogu aeg rahu. Hirmu polnud. Ju tegid uurijad endale täpselt selgeks, kes on millegagi seotud ja kes mitte.“
Öeldu ei tähenda, et šoki unustamine käinuks Saarepuul hõlpsalt.
„Kevadel oli päris raske. Lähedased soovitasid mul korduvalt pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole. Tegelesin kodus oma asjadega, aga olin endasse tõmbunud. Pere mõistmine ja tugi aitasid tohutult,“ kirjeldab ta. „Täiesti võõrad inimesed ja ettevõtted on mind isegi esinema kutsunud. Rääkima sellest, kuidas kriisiolukorras toime tulla. Arvan, et kunagi lähen, aga seni pole tundnud, et päris valmis oleksin. Küll aga olen 101 protsenti veendunud, et talitasin õigesti, kui Seefeldis kohe kõik südamelt ära rääkisin. See aitas kõvasti.“
Lõpetuseks ütleb Saarepuu: „Kui talv jälle kätte jõudis, kerisid emotsioonid uuesti üles. Elan ju Markole (Kilbile) endiselt kaasa. Siis tundsin selgelt, et miski jäi pooleli. See ei pidanud ju üldse nii lõppema. Seepärast ei välistagi, et tahan kunagi taas treeneritööd teha. Aga millal on õige aeg, seda küll ei tea.“
Andres Vaher