iDeal kampaania

Kaljulaid sõidab töö asjus Antarktikasse

Kersti Kaljulaid.

FOTO: Mihkel Maripuu

President Kersti Kaljulaid külastab 16.–17. jaanuaril ametliku visiidiga Tšiilit ning seejärel siirdub töövisiidile Antarktikasse, kus osaleb Antarktika avastamise 200. aastapäeva ja sellele pühendatud Eesti purjejahi Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni lõpusündmustel.

Ametlikul visiidil Tšiilisse keskendutakse peamiselt kahe riigi koostööle digivaldkonnas ning äridiplomaatia arendamisele, mis loob uusi võimalusi Eesti ettevõtetele. Kavas on Eesti ja Tšiili riigipea kohtumine, kokkusaamine Tšiili parlamendi esindajatega, samuti avab president Kaljulaid Tšiili rahvusliku küberjulgeolekuinstituudi ning külastab mitut ettevõtet, teatab vabariigi presidendi kantselei.

«Digikoostöö süvendamisest kahe riigi vahel on juba varem juttu olnud ning kokkulepped ametlikuks visiidiks sündisid septembris riigipeade kohtumisel New Yorgis. Kui Eesti on maailma digitiiger, siis Tšiili on Ladina-Ameerika selle valla vedur, nii on koostöökohti on üksjagu. Samuti tegutseb Tšiilis mitmeid Eesti ettevõtteid, kelle tegevusele saab riigipea omalt poolt õla alla panna,» selgitas riigipea välispoliitika nõunik Lauri Kuusing pressiteates.

Eesti ametlikku delegatsiooni kuuluvad veel riigikogu Eesti-Tšiili parlamendirühma esimees Ivari Padar, Eesti saadik Tšiilis Mart Tarmak, presidendi välispoliitika nõunik Lauri Kuusing ning ettevõtete Cleveron ja Timbeter esindajad.

Pärast ametliku visiidi lõppu sõidab riigipea Tšiili lõunaossa Punta Arenase linna, kust suundub 20. jaanuaril töövisiidile Antarktikasse. Seal ühineb ta Eesti Meremuuseumi ja MTÜ Thetis korraldatud Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooniga. Kaljulaid külastab visiidil Kuningas George'i saarel asuvaid teadusjaamu ning osaleb 27. ja 28. jaanuaril Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamisel.

«Riigipea osalemine Antarktika ekspeditsioonil muudab Eesti oma riigipiiridest jälle natukene suuremaks. See annab meile võimaluse rääkida kogu maailmale nähtavalt Eesti kui mereriigi lugu, aga juhtida tähelepanu ka olulistele üleilmsetele keskkonnaprobleemidele, sest ei ookeanivesi ega atmosfääriõhk tunne riigipiire. See on võimalus veelkord tutvustada maailmale ka Eesti kui digiriigi kuvandit ning näidata, milliseid geograafiast sõltumatuid võimalusi pakub tänapäeval e-riik,» sõnas Kuusing.

Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni korraldatakse Eestist pärit maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni auks, kes 1820. aastal ühe esimese inimesena Antarktist nägi. Toonane retk algas 1819. aasta 4. juulil. Kroonlinnas ning jõudis 27. või 28. jaanuaril Antarktika rannikule ning tänavune retk kordab toonast teekonda.

Lisaks presidendile osaleb Antarktika visiidil ka tema kliimanõunik ja üks Eesti juhtivaid polaaruurijaid Timo Palo, kelle lähetab Antarktikasse Eesti Meremuuseum. Meremuuseum on üks Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni korraldajaid ning terve 6-kuulise ekspeditsiooni aja on laeva pardal olnud ka meremuuseumi lähetatud teadlased, et tuletada meelde ajaloo olulisemaid maadeavastuse peatükke ning juhtida tähelepanu kliimamuutustest tingitud aktuaalsetele teemadele.

Palo sõnul on Eesti teadlased osalenud Antarktika uurimises juba kümnendeid ja meie teadlaste teadmised on tänagi hinnatud. «Väikese riigi jaoks, kel pole võimalik oma polaarjaama rajada, on rahvusvaheline koostöö ainus võimalus polaarteaduses kaasa rääkida. Polaaralad on kliimamuutustele iseäranis tundlikud ja see teeb neist globaalse soojenemise eesliini, omamoodi lakmuspaberi, kus tagajärjed ilmnevad kõige selgemini: merejää kahanemine, liustike ja igikeltsa kiirenev sulamine,» selgitas Palo. «Kui kliima soojenemise esimene vaatus sai alguse Arktikast, siis märgid näitavad, et teises vaatuses mängib peamist rolli Antarktika. Siit oodatakse lähiajal mitmeid olulisi vastuseid,» rääkis ta.

President Kaljulaidi Antarktika-töövisiidile kulub 12 000 eurot ning riigipea naaseb kodumaale 31. jaanuaril. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles