Kuidas me teame?

Ege Tamm Foto: Madis Sinivee

Kui juhtub lennuõnnetus, siis kohutab see paljusid. Ellujääjad räägivad neid vallanud hirmust, hukkunutega õnnetuste puhul kõlavad meenutused. Pigem tagaplaanile jääb teine oluline pool – õnnetuse põhjuste uurimine ja järeldused. Sageli võtab uurimine aega aastaid.

Parim multimeedialugu

Ege Tamm, Heleri Kuris „Põlev mootor ja rikkis arvutid. Tavalisest õppelennust Tallinna kohal sai ellujäämiskursus“ postimees.ee, 4.11.2019

Lennundushuvilisena olin juba kaua soovinud kirjutada just sellest. Niisiis võtsin pool aastat pärast hädamaandumisega lõppenud õppelendu ühendust uurija Karl-Eerik Untiga. Selgus, et uurimine veel käib ja raportit alles koostatakse.

Siis kulus veel aasta ja üks kuu, enne kui uurimisraport avaldamisküpseks sai. Viivitus oli mõistetav. Näiteks tuleb iga lennukiosa saata uurimisele sellesse riiki, kus see toodeti. Nädalaid viibis vastus USAst, sest sealsed asutused streikisid.

Kui aga suur ootamine läbi sai ja raport valmis, oli aeg lugu kirja panna. Suurim väljakutse oli mõista asjatundmatu positsioonilt, mis ja miks juhtus, ning see arusaadavalt kirja panna. Kohtusime uurijaga mitu korda, et raportis kirjutatu mulle viimseni selgeks saaks. Lugejale lihtsalt arusaadavaks tuli teha nii tehnilised terminid kui ka lennuki juhtimisloogika.

Heleri Kuris Foto: Sander Ilvest

Multimeediadisainer Heleri Kuris aitas rekonstrueerida lennuki trajektoori ja lugu graafiliselt jutustada.

Selle loo eemärk oli näidata, kuidas saavad uurijad teada, miks lennukiga midagi juhtub. Näiteks kuidas tehakse kindlaks, et üks õppelend muutus ellujäämiskursuseks seetõttu, et kunagi lisati siduri karterisse veidi liiga suure viskoossusega ehk liiga paksu õli. Veelgi enam – kuidas saadi teada, et see vale õli tekitab probleeme ainult siis, kui ilm on külm.

Lendamine olevat kõige turvalisem transpordiviis. Mina sain teada, miks see nii on.