Statistikaameti juht sihib maailmarekordit

See, et kümme aastat tagasi ei olnud registriandmed usaldus­väärsed, ei tähenda, et need oleks ka praegu ebakvaliteetsed, ütleb statistikaameti pea­direktor Mart Mägi. Foto: Madis Veltman / Postimees

Järgmisel rahva- ja eluruumide loendusel saadakse enamik Eesti elanike andmetest riiklikest andmekogudest ehk registritest, viie asja kohta (usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, võõrkeelte- ja murrete oskus) küsitletakse eraldi lisaks vähemalt 60 000 inimest. Aga kui valitsus otsustab anda loenduseks veel kaheksa miljonit eurot, tehakse täiemahuline loendus ehk küsitletakse kõiki 1,3 miljonit Eestimaa elanikku. Kuidas jääb, peaks selguma lähiajal.

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi kinnitusel soovitakse igal juhul meelitada võimalikult palju inimesi vastama internetis, et lüüa rahvaloenduse internetis vastamise maailmarekord, mis praegu on 68 protsenti elanikest. Eelmisel, 2011. aasta loendusel tegi Eesti internetis vastamisega maailmarekordi, kui oma andmed esitas veebi kaudu 67 protsenti inimestest. «Igal juhul läheme maailmarekordit püüdma,» kinnitas Mägi.

Aasta lõpus teatas rahandusminister, et põhimõtteliselt on valitsusel ikkagi soov teha täiemahuline rahvaloendus ja leida riigieelarvest kaheksa miljonit eurot tööjõukuludeks. Kui kaugel see plaan tänaseks on?

Jah, see on soov. Me mõistame ja muidugi toetame seda. Ainuke küsimus on rahas, riigieelarves on võimalused piiratud. Kõik põhinäitajad (mida saadame rahvusvaheliseks võrdlemiseks Euroopa Liitu ja mida kasutame Eestis) on meil registrites olemas.

Lisaks, sõltuvalt meetodist, läheb meie loendus ikkagi maksma üle 20 euro ühe inimese kohta. Peame vaikselt liikuma sinna, kuhu ka kõik teised riigid – registripõhise loenduse suunas. Selleks et loendus ei võtaks meilt rohkem kui kaks eurot inimese kohta. See on raha raiskamine, kui panustame üle 20 euro ühe inimese ülelugemiseks. Selleks on odavamaid ja efektiivsemaid meetodeid.