Eestis sattus mullu liiklusõnnetusse ligi 5000 metskitse

Autolt löögi saanud metskits.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eesti teedel juhtus eelmisel aastal 4885 liiklusõnnetust metskitsedega, mida on kümnendiku võrra rohkem, kui aasta varem.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) ulukiõnnetuse eksperdi Urmas Salmu sõnul oli õnnetuste selline kasv prognoositav. «Eelkõige on see seotud metskitse kõrge arvukusega, aga ka liiklusintensiivsusega meie teedel. Samas on selgelt näha, et aasta lõpus tänu suurele küttimismahule liiklusõnnetuste arvu kasv aeglustus,» selgitas Salmu.

2018. aastal oli liiklusõnnetusi metskitsedega 4408, aasta võrra varem, 2017. aastal oli juhtumeid 2916.

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on 2019.-2020. jahiaasta küttimismaht Eesti ajaloo suurim – 31 619 isendit.

«Kaasaegse jahipidamise eesmärk on ulukiarvukuse reguleerimine vähendamaks ulukikahjusid, -haiguseid ja liiklusõnnetuste arvu,» ütles Korts. «Tahaks loota, et tänu intensiivsele küttimisele suudame metskitsede õnnetuste arvu edaspidi vähendada».

Enim kokkupõrkeid on fikseeritud varahommikul ja hommikupoolikul ning hilisõhtul. Teistest ulukitest oli maanteedel põtrade hukkumisi 219, lisaks 18 juhtumit, kus põder sai ilmselt vigastusi, aga jooksis ära metsa. 27 looma hukkus raudteel. Huntidega toimus 3, hirvede ja karuga 10, ilvesega kuus liiklusõnnetust. Metssigadega juhtus 103 liiklusõnnetust ning õnnetuste arv püsis jätkuvas langustrendis.

Liiklusõnnetused metskitsedega 2019. aastal

Harjumaa 902

Hiiumaa 26

Ida-Virumaa 215

Jõgevamaa 273

Järvamaa 216

Läänemaa 198

Lääne-Virumaa 382

Põlvamaa 339

Pärnumaa 464

Raplamaa 291

Saaremaa 184

Tartumaa 646

Valgamaa 211

Viljandimaa 306

Võrumaa 232

Kokku 4885

Tagasi üles