Video ⟩ Ligi tegi Reinsalu märkmepaberist kohvise nutsaku (15)

Copy

Otse Postimehest stuudios oli täna huvitav jälgida lisaks Urmas Reinsalu ja Jürgen Ligi tulisele debatile ka Reinsalu märkmepaberi kummalist teekonda. Reinsalu nina alt laualt haaras paberi Ligi, kes lennutas selle kägardatuna Reinsalu kohvitassi, hetk

hiljem aga jõudis paberinutsak kohvisena taas lauale, seekord Ligi ette.

Jürgen Ligi: Keegi ei keela valitsusel teha sigadusi, olla valitsusel piirikäituja, olla lihtsalt poliitiline aferist, kes kasutab seda hetke, kes saab korraks kätte sajad miljonid, mis praegu on juhtumas, jagab need laiali ja ei ütle, mis saab 25 aasta pärast ja see mis juhtub, ütleb eelnõu enda seletuskiri. Needsamad ökonomistid, kes on minu kolleegid ja erialakaaslased, ütlevad, et pension saab olema ühe põlvkonna pärast keskeltläbi 30 protsenti madalam. Ja see vahemik kõigub, see võib olla selle konkreetse seletuskirja näite järgi 14 protsenti ja teise näite  järgi 40 protsenti.

Urmas Reinsalu: Võta joo klaasist üks lonks külma vett.  Ligi võtabki niisuguse etatistliku riigi valitseja – Olümposelt rahvale alla vaatava isiku – hoiaku. Tema jaoks on see raha laialijagamine. Minu jaoks on see tegelikult teie raha, mida inimesed on ise oma maksurahast maksnud, selle raha ise kogunud, see ei ole kuidagi raha, mida siis nii-öelda fondivalitsejatel on suur ilmatarkus otsustada inimese kogu elupäevade jooksul, mida selle rahaga teha. Pange tähele,kui sofistlikult ja demagoogiliselt õpetatud majandusgeograaf seob kokku tegelikult teemad, mis on hoopis erinevad.

Ligi: (võtab Reinsalu ees oleva märkmetega paberi enda kätte - toim) Pane see paber ära ja räägi peast!

Reinsalu jätkab: Jürgen Ligi võtab eelduseks selle, et inimesed käituvad ebaratsionaalselt...Mis sa seal uurid?

(Jürgen Ligi kortsutab Reinsalu märkmepaberi ja pistab kägardatult  Reinsalu kohvitassi. Reinsalu õngitseb paberi välja ja paneb Ligi ette - toim) Sa võid selle omale nüüd võtta!

Ligi: Räägime sellest etatismist, mida praegu tegelikult pakutakse inimesele: võtke oma sammas väljas! Inimene läheb, võtab selle pensionisamba välja, ta maksab selle pealt 20 protsenti tulumaksu, mida talle ei räägita.

Õiguskantsler on osundanud pensionireformi võimalikule põhiseaduse vastasusele, eriti mis puudutab võrdset kohtlemist. Samas, Riigikohus on kolmes lahendis 2002 ja 2008 aastal leidnud, et kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. Kui siin on neid kahte gruppi (ühed saavad pensioniks mõeldud raha kohe välja võtta ja teised ei saa) ebavõrdselt koheldud, siis mis on see mõistlik ja asjakohane põhjus?

Reinsalu: Mis puudutab seda, et kas erinevatel asjaoludel on võimalik erinevalt isikuid kohelda. Vastus on jaatav ja ega tegelikult, kui me räägime pensionireformist, mis võeti vastu 2001. aastal, ega iseenesest ka seal erinevaid gruppe ja inimesi paratamatult selle reformi rakendamisel koheldi erinevalt.

Mõistlik ja asjakohane põhjus on tegelikult väga lihtne. Tegelikult need inimesed, kes ühinesid teise sambaga, nende pension vastavalt siis maksetele selle aja eest, mis on teise sambasse tehtud, võetakse esimese samba osakutest neil maha, viiendik võetakse maha. See ongi tegelikult see arvestus, et nendel, kes ühinesid teise sambaga, nende esimene sammas ehk riiklik pension on tulevikus selle võrra väiksem.

Aga kas teie nägemus on siis selline – te annate praegu inimesele rohkem vabadust oma rahaga ise riskeerida ja juhul, kui tal ei lähe hästi, kas siis ta peab selle otsusega ka elama  elu lõpuni, te jätate ta vanaduspõlves hätta?  Või on ikkagi nii, et  pensionieas tuleb riik talle ka appi, kui ta pension pole elamisväärne. Ehk ta saab kahekordse tasu?

Reinsalu: Ega riiklikku solidaarset pensionisüsteemi keegi ei kõrvalda, see jääb kehtima ja mis puudutab toimetuleku miinimumi, siis seda riigi toetuste skeemi teise pensionisamba loogika ei mõjuta. Kes väidab seda, et on inimesi, kes võtavad raha välja, laristavad laiali, löövad laiaks, et kuidas ta siis pensionieas elama hakkab, ma võin rahustuseks öelda, et sellise finantskäitumisega inimesel ei ole  tõenäoliselt teise sambasse ka mingisuguseid tohutuid nafta kullavarusid kogunenud.

  • Vaata tänast Otse Postimehest SIIT
Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles