Uuring: Ida-Virumaa õhu saastatus mõjutab jätkuvalt laste tervist

Kiviõli Keemiatööstus paigaldas oma korstnatele elektrilise filtri, mis hoiab õhu puhtamana siis, kui tehas töötab tavarežiimil. Käivitamise ja seiskamise ajal juhitakse suits filtritest mööda ning õhu kvaliteet muutub kohe kehvemaks.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Terviseameti, Tartu Ülikooli ja SA Keskkonnauuringute Keskuse Ida-Virumaal tehtud uuringu kohaselt mõjutab piirkonna õhu saastatus inimese tervist, tervisemuresid tekitavad nii kohalik põlevkivitööstus kui ka kaugemalt tulev saaste.

Õhusaaste tasemete ja haiguste vaheliste seoste analüüsil selgus, et peamisteks haigestumist põhjustavateks saasteaineteks on benseen, peenosakesed ja eriti peened osakesed, statistiliselt oluline mõju ilmnes eeskätt krooniliste haiguste, nagu astma ja allergia, kujunemisele ning lapsepõlves põetud kopsupõletiku või bronhiidi esinemisele.

Välisõhu saasteainete kontsentratsioonide modelleerimiseks kasutati Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi tarkvaralist lahendust Airviro, mis ühendab heidete andmebaaside, seireandmete ja modelleerimisarvutuste mooduli. Uuringu tarbeks modelleeriti saasteainete sisaldused nii kõigist allikatest kui ka vaid põlevkivisektori allikatest.

Põlevkivitööstuse saaste modelleerimiseks kasutati ainult põlevkivitööstusega seotud saasteallikate heitkoguseid, mis saadi välisõhu saasteallikate infosüsteemist OSIS2017. Saasteainete sisalduse modelleerimiseks selekteeriti välja vaid otseselt põlevkivi põletamise, termilise töötlemise ja põlevkivikeemiaga seotud pind- ja punktsaasteallikad.

Saasteainete modelleerimine näitas, et suurimad benseenisisaldused on Narva ümbruses, Narvast läände jäävatel aladel ning Jõhvi kandis. Terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik Märten Lukki sõnul ilmnevad mitmel puhul väga olulised erinevused raporteeritud heitmete alusel modelleeritud ning õhuseire raames mõõdetud sisalduste vahel. «Erinevuste põhjused vajaksid tulevikus väljaselgitamist,» ütles Lukk, kelle sõnul võivad siin olla põhjuseks näiteks raporteerimata hajusheited, millele viitab passiivsete proovikogujatega mõõdetud väärtuste sarnasus Ida-Virumaa eri paigus.

Eriti väike on kohalike heidete osakaal eriti peenete osakeste puhul Kiviõli piirkonnas, samas kui kohalikud elanikud kaebavad seal sageli tahmasaastet Kiviõli keemiatööstuse korstnatest. Lukki sõnul aitaks heidete raporteerimist parandada osakeste heidete pidev mõõtmine otse Kiviõli keemiatööstuse korstnatest.

Uuringu osana läbiviidud küsitlusest 3.–4. klassi õpilaste ja nende vanemate hulgas selgus, et Ida-Virumaa elanikud peavad õhusaaste probleemi palju olulisemaks kui ülejäänud Eesti elanikud. Enam kui pool 1041 vastanust hindas õhu saastatusest tulenevat ohtu endale või perele suureks või väga suureks ning iga kuues pidas õhu saastatust talumatult häirivaks.

Laste hingamisteede haiguste ja kaebuste raporteerimine oli sarnane 2015. aastal läbiviidud «Põlevkivisektori tervisemõjude uuringuga». Vähem kui protsendi võrra oli tõusnud diagnoositud astma levimus, mis ulatus nüüd 13,8 protsendini. Ent 2015. aastal läbiviidud uuringuga võrreldes ilmnes praeguses kliinilises uuringus 602 lapse väljahingatavas õhus oluliselt vähem hingamisteede põletikumarkerit ehk fraktsioneeritud lämmastikoksiidi kõrgenenud sisaldust.

«Kõrgenenud sisalduste vähenemine võib viidata asjaolule, et astma on võrreldes 2015. aastaga mõnevõrra paremini diagnoositud, lapsed saavad ravi ning nende hingamisteede põletike hulk on vähenenud,» ütles Lukk. «On oluline, et kohalikud perearstid mõistaksid haiguste diagnoosimisel piirkondlikku eripära ehk seoseid õhu saastatuse ja haigestumise vahel.»

Uuringu tulemuse kohaselt peaksid põlevkivisektori tööstusettevõtted tervisemõjude vähendamiseks vastukaaluks senistele vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi ja teiste põhisaasteainete vähendamisele enam keskenduma ka benseeni ja eriti peenete osakeste piiramisele.

Lapsevanemad peaksid kaebuste ilmnemisel pöörduma arsti poole ja hiljem jätkama lapse ravi isegi siis, kui lapse terviseseisund on paranenud.

Uuringu autorite hinnangul on oluline jätkata laste tervise ja keskkonna saastatuse seoste uurimist ning informeerida elanikke keskkonna muutustest ning terviseprobleemide esinemise sagenemisest ja vähenemisest.

Uuringu tellis terviseamet ning viis läbi Tartu Ülikool koos SA Eesti Keskkonnauuringute Keskusega, uuringut rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Terviseameti tegevuse eesmärk on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles