Vladimir Juškin: Lukašenka ja Putini pokker

Balti Venemaa uuringute Keskuse direktor Vladimir Juškin. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Moskvas on lakkamata unistatud Valgevene Anschluss’ist, ainult et need unistused pole kuidagi täitunud. Kindralstaabis peetakse Valgevenet Venemaa «strateegiliseks eesväljaks», mis kindlustab maale strateegilise sügavuse. Brestist Moskvani on umbes 995 kilomeetrit, Valgevene piirist Moskvani ainult veidi üle 400. Kindralite peas keerlevad endiselt 1812. ja 1941. aasta lahingud.

Kuid liidendamine oleks poliitiliselt ja sõjaliselt üsna riskantne, kui Valgevene peaks vastu hakkama. Ja just see on Lukašenkal ja suuremal osal rahvast kavas. Valgevene rahvusakadeemia sotsioloogiainstituudi viimase küsitluse põhjal toetas riigi liitumist Venemaaga kõigest 7,7 protsenti vastanutest. Moskval on aga asjaga kiire: laual on juba plaan luua 2022. aastaks Venemaa-Valgevene majanduskonföderatsioon ühtse maksusüsteemi ja tsiviilkoodeksiga, samuti ühtse nafta-, maagaasi- ja elektrituruga. Suur kokkulepe koosneb 31 punktist. Putini ja Lukašenka kõnelused kestavad sisuliselt vahet pidamata: 7. detsembril Sotšis, 20. detsembril Peterburis, ­7. veebruaril taas Sotšis. Tulemused ei ole küll eriti lootustandvad: seni on kooskõlastatud 24 tegevuskava. Kolmekümne esimese surus Lukašenka lihtsalt rusikas peopessa, sest see kõneleb riigiüleste võimuorganite, ühtse raha ja ühtse keskpanga loomisest. Niisiis, pokker kahele läheb aina edasi.

Lukašenka laskis liitriigi integratsiooni põhja kahe käiguga. Kõigepealt soostus ta ühendamisprotsessiga ainult majandusliku integratsiooni mõttes, aga kui lauale asetati toosama 31. tegevuskava, keeldus tervikpaketi kokkulepet alla kirjutamast. Tuletagem meelde, et tänavu veebruaris otsustas Valgevene parlament pisut muuta riigi vappi. Euraasia kontuur, mis näitas põhiliselt Venemaad, asendatakse Euroopa kontuuriga. Kiri «Valgevene Vabariik» muutub teravamaks, viisnurk aga väiksemaks.