Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Helena Väljaste: mõttega saab suunata tundeid uinumiseks rahunema

Copy
Psühholoog-nõustaja Helena Väljaste.
Psühholoog-nõustaja Helena Väljaste. Foto: Erakogu

Ärevus häirib und märgatavalt ja tundub peatamatu, ometi on konkreetseid tegevusi, millega saab oma meelt rahustada, kirjutab psühholoog-nõustaja Helena Väljaste.

Koristades või puid lõhkudes ei püüa keegi uinuda, küll aga ärevust tundes. Keha võib rahulikult voodis lebada, aga kui sisemaailmas käib kõva möll, emotsioonid ja mõtted kihutavad siia-sinna, pole võimalik magama jääda. Lisaks kehale tuleb uinumiseks maha rahustada ka vaim. Kuidas seda teha?

Ärevus on emotsioon nagu iga teinegi, mida kokku loetud ligi 300: kurbus, rõõm, viha või üllatus, kui vaid mõnda neist nimetada. Kes emotsioone jälginud, teab, et need ei püsi, nad tulevad ja lähevad, aeg-ajalt võimenduvad.

Väga loomulik on ohu puhul ärevust tunda, näiteks kui pere turvalisus peaks koroonaviiruse keskpunktis ohtu sattuma või viiruse levikust põhjustatud majanduslanguse järel terendab võimalus töö kaotada. Tahetakse olukorda kontrollida, kuid tihti pole selge, kuidas seda teha. Tunne sellest ei küsi, vaid on kohe kohal.

Mõtted ja tunded käivad käsikäes

Ärevuse tunded panevad liikuma ka ärevad ja kahtlevad mõtted: «Mida nüüd teha? Mis küll saab?» või hinnatakse automaatselt olukorda stiilis: «Oh kui õudne!» Mõtted vallandavad uusi tundeid – silme ette ilmuv pilt katastroofist toidab ärevust. See avaldab mõju ka kehale, kaenlaalused, käed ja jalad higistavad, kõhus on tunda pinget, hingatakse pinnapealselt ja inimene ongi üleni ärevusest laetud.

Tagasi üles