iDeal kampaania

Helle-Moonika Helme: koroonasümptomitega haiged, kes ei kuulu riskirühma, võiksid pöörduda õiguskantsleri poole

Riigikokku valitud EKRE liige Helle-Moonika Helme.

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

Riigikogulane Helle-Moonika Helme (EKRE) leiab, et kõik need koroonaviiruse sümptomitega kodus isolatsioonis olevad inimesed, kes ei kuulu perearstide ega ka terviseameti riskirühma, võiksid pöörduda õiguskantsleri poole. 

«Kõik inimesed, kes on kodus koroonasümptomitega haiged, aga ei kuulu Terviseameti poolt perearstidele ettekirjutatud kategooriate alla (peab olema 80 aastane või põdema mõnd kroonilist haigust) ning ei saa seetõttu anda drive-in proovi, võiksid pöörduda õiguskantsleri poole,» kirjutas Helme sotsiaalmeedias. Tema sõnul on terviseamet oma ettekirjutusega välistanud testimisprotsessist suurema osa haigetest kodanikest ning võtnud ära nende põhiseadusliku õiguse arstiabile. 

«EMOsse nad minna ei tohi, kiirabi nende juurde ei tule, oma tegelikust tervislikust seisundist neil ülevaadet ei ole. Samas me kõik teame, et tegemist on tundmatu ja potentsiaalselt ohtliku viirusega, mille tõttu kogu maailm end lukku on keeranud,» märkis riigikogulane. «Me vajame informatsiooni oma tervise kohta kuid seda meile ei võimaldata.»

Lisaks leiab Helle-Moonika Helme, et see on ka samaaegselt võrdõigusvoliniku teema, kuna terviseamet on rikkunud nii karmide kitsendustega võrdse kohtlemise põhimõtet. «Vanuseline diskrimineerimine on siinkohal ilmne. Proove võetakse ainult 80 aastat vanadelt või krooniliste haigustega inimestelt. Eesliinil olijad on muidugi iseenesestmõistetavad. Siinkohal juhiksingi tähelepanu sõnale - ainult,» põhjendas ta. 

«Aga kahekümnesed, kolmekümnesed, neljakümnesed, viiekümnesed, kuuekümnesed? Kas neil ei olegi põhiseaduslikku õigust teada saada, mida nad põevad?» küsis Helme. Tema arvates olukorras, kus haigus levib kiirelt, siis on kõigi huvides välja selgitada, kui laialdane see on. «Ei saa lubada terviseametil kasutada meetmeid, mis moonutavad tegelikkust väga oluliselt. Me peame järjest ja järjest rakendama riiklikult karme meetmeid, aga terviseameti tegevuse tõttu ei saa ka valitsus terviklikku pilti olukorrast,» lisas Helme. 

«Ma arvan, et kõik mõistavad seda põhimõttelist perearsti filtrit, et milleks see üldjoontes on hetkel seatud, aga kui perearst on kindlaks teinud, et tema patsient on haige, tal on kõik sümptomid olemas, siis tal peab olema õigus suunata oma patsient proovi andma. Praegu on nii, et enamikule peab perearst teatama, et kahju küll, teil on olemas haigussümptomid, kuid teie terviseameti poolt ettekirjutatud kategooriate alla ei kuulu (te pole 80 aastane või teil pole kroonilist haigust) ja mul ei ole õigust teile saatekirja anda,» kirjutas ta. 

Ta leiab, kui suurem osa haigetest on välistatud, siis on ka statistika moonutatud. «Me ei saa niimoodi teha ei prognoose ega kavandada edasisi samme,» täiendades, et ka meditsiinisüsteem ei tea, kui suurelt nad raskemateks juhtudeks peavad valmis olema.

«Jah, teste pole veel hetkel piisavalt, aga neid hakkab kogu aeg tasapisi juurde tulema ning me peame hakkama ikkagi neid, kes on kõik praegu haiged, välja selgitama,» kirjutas ta. «Ja seda enam, et teiste maade kogemus ütleb, et mingeid riskirühmi ei ole, ka noored inimesed võivad olla ohus.»

Helle-Moonika Helme sõnul on seitse drive-in testimispunkti tulevikus üsna tühjad, kuna need haiged, kellele see mõeldud oli, ei kvalifitseeru.

«Mina ei mõista, miks meil kõik head asjad alati suudetakse bürokraatide poolt ära rikkuda. Pärast saame jälle küsida - kes on süüdi? Aga kas see aitab neid inimesi, kes teadmatuses oma igapäevast elu peavad elama?»

Ta leiab, et ka kõik need, kes on praegu terved, siis neil on õigus teada, kui laialt see haigus on levinud. «Muidu me jalutamegi rahulikult tänaval ja käime poes, sest me teame, et see number on ju nii väike. Ja teisalt on meid surutud kodudesse karantiini, me kardame, aga vastuseid me ei saa, isegi kui oleme haiged,» leiab Helle-Moonika Helme. 

Tagasi üles