Eesti vangid viiruspuhangu tõttu ei tööta, tegevust jätkab vaid maskide õmblustöökoda
/nginx/o/2019/10/30/12700355t1h32df.jpg)
Eesti vanglates on vangide töö on suures osas peatatud, tööd jätkab vaid Tallinna vangla õmblustöökoda, kus toodetakse kirurgilisi maske.
Vangid hakkasid eelmisel nädalal tootma näomaske, mis on spetsiaalse filterkangaga, et takistada piisknakkuse levikut.
Alguses suudetakse toota 400 maski päevas. Näomaske toodab vangla enda tarbeks. See tähendab, et maske kasutavad nii ametnikud kui ka vajadusel vangid, kui neil tuleb vanglas liikuda.
Seoses koroonaviiruse nakkusohuga ja vajadusega tõkestada viiruse levikut vanglatesse ei toimu alates 14. märtsist kokkusaamisi ja 16. märtsist on täiendavad liikumispiirangud. Vange hoitakse üldiselt oma kambrites ööpäev läbi.
Suur osa kinnipeetavatest kuulub koroonaviiruse riskirühma. Mitmed narkosõltlased on enne vanglasse sattumist haigestunud immuunsüsteemi tõsiselt nõrgestavatesse nakkushaigustesse. Vanglates on umbes 300 HI-viiruse ja ligikaudu 700 C-hepatiidi kandjat, kelle viirusesse nakatumine võib osutuda eluohtlikuks.
Kinnipeetavatel on endiselt võimalik kohtuda kaitsjatega arvestades tervisenõudeid. Sama kehtib notarite ja konsulaaresindajate ja vaimulike kohta. Samuti saavad vanglates ringi liikuda vangide õigusi jälgivad vanglakomisjoni liikmed ja vajadusel terviseamet, õiguskantsleri kantselei ning teiste asutuste töötajad, kel see oma ülesannete tõttu on vajalik.
Vangide õpe on viidud nii palju kui võimalik individuaalõppele, igasugused rühmatööd on praegu ära jäetud.
Vanglate personal on kaitstud ning vajalike vahenditega kaitstud. Vangla tervishoiuosakondades ravitakse kergemaid haigusi. Kui kinnipeetav jääb eluohtlikult haigeks, siis viiakse ta tsiviilhaiglasse.
Vanglates ei ole tuvastatud ühtegi nakatunut. Praeguses olukorras rakendame ettevaatusabinõusid, et vältida viiruse jõudmist vanglatesse. Vangla jälgib pidevalt viirusohu olukorda ning teeb piirangute muutmise kohta otsuseid jooksvalt.