Ettevõtjad: riik peab kaitsma tööstust hävingu eest

Tehas

FOTO: Urmas Luik

Puitmajatootjad ja mööblitöösturid märgivad esmaspäeva hommikuses avalikus pöördumises, et mitmes tööstusharus on praeguseks uued tellimused sisuliselt lakanud ja osa sektori ettevõtete käive kukub lähikuudel enam kui 80 protsenti, mistõttu oodatakse riiki kiiremas korras appi. 

«Sellises reaalsuses, kus meie endi jõupingutustest kriisi haldamiseks ei piisa, vajame riigi toetussamme: sektori eripära arvestavat kriisihüvitist; töötajate vajaduspõhist testimist; eriolukorra ajal paindlikkust puhkusegraafikute muutmiseks,» seisab pöördumises. 

Puitmajade- ja mööblisektori koondkäive on ligi 1,5 miljardit eurot. «Me oleme suur majandusharu, anname tööd viiele protsendile kogu Eesti erasektori töötajaskonnast. Oleme praeguses olukorras mitte ainult väga haavatavad, vaid juba väga tõsiselt haavatud,» märgivad töösturid. 

Töötleva tööstuse ettevõtted erinevad selle poolest, et töötleval tööstusel on tellimuse ja käibe vahel tootmiseks, logistikaks ja vahel ka paigalduseks kuluv suhteliselt pikk aeg, mistõttu kriisi raskuskese jõuab kohale umbes nelja- kuni kuuenädalase viivitusega, mõningates tooterühmades paari kuuse viivitusega.

«Töötlev tööstus satub tõsisematesse probleemidesse alles siis, kui esimesed ja kiiremad meetmed juba lõppevad. Tellimuste poolel näeme juba täna drastilist kukkumist, mis jätkub vähemalt seni, kuni kehtib eriolukord Euroopas,» seisab pöördumises. 

Ettevõtjad soovivad saada riigilt kriisihüvitist. See tähendab, et riik tasub 70 protsenti töötajate palgast, kui ettevõte täidab kolmest kriteeriumist kaks: käive on vähemalt ühel kuul meetme ajal aprillist augustini koroonaviiruse tõttu kahanenud vähemalt 30 protsenti; tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda; tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani. «Kui kriteeriumid on täidetud, maksab riik ettevõtte töötajatele kuni 1000 eurot palka, tingimus on, et ettevõtja enda panus on vähemalt 150 eurot samas kuus. Peamine erinevus valitsuse pakutust on perioodi pikkus,» panevad töösturid riigile ette. 

Töötlevas tööstuses ei kuku käive kohe, kuna tellimusi on üldjuhul kahe kuni kuue nädalat ees. Küll aga kukuvad kohe tellimuste mahud ning käibekaotuseks pöördub see enamiku praeguste meetmete lõpul või napilt peale seda. Seetõttu on tootmissektoril otstarbekas pikendada perioodi kolme kuu asemel viiele kuule ning täiendada tingimusi nii, et piisab, kui vähemalt ühel nendest kuudest on kaks tingimust täidetud, siis saab meedet kahel kuul kasutada, teevad ettevõtjad ettepaneku. 

Ehk kui meetmete perioodi sees on vähemalt üks kuu, kus kaks tingimust on täidetud, siis saab seda meedet viie kuu jooksul kasutada, kuid iga töötaja kohta mitte rohkem kui kahel kuul.

Ka küsivad ettevõtjad riigi ameti töötajate testimiseks. «Riik peab võimaldama suurte kollektiividega tootmisettevõtetes, kus on näiteks vähemalt 30 inimest, kõikide haigusnähtudega inimeste testimist. Suurtes kollektiivides puutuvad inimesed omavahel palju kokku, mis aitab viirusel kiiresti levida ning see võib kogu tootmise halvata. Lisaks korraldavad paljud tootmisettevõtted ise oma töötajate transporti ning isegi kui tootmises suudetakse inimeste vahel hoida distantsi, on bussis suur hulk inimesi ikka koos ning viirus levib kergesti. Testimise võimalus aitab mitte nakatunud inimestel kiiresti töö juurde naasta ja majandust käigus hoida. Kui iga nakkuskahtluse korral peab inimene kaks nädalat karantiinis olema, muutub see nii töötaja kui ettevõtte jaoks koormavaks,» seisab pöördumises. 

Ka soovivad ettevõtjad eriolukorra ajal paindlikkus puhkusegraafikute muutmiseks. «Lubada tööandjal eriolukorra ajal saata ühepäevase etteteatamisega inimesi korralisele puhkusele. Puhkuste kasutamine on kõige soodsam viis saata inimesi ajutiselt koju ilma, et see koormaks riiki, ettevõtteid ning majandust. See meede aitab vähendada koondamisi ja sundpuhkuseid,» teevad tööandjad ettepaneku. 

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Puitmajade Liidu esindaja Siim Leisalu, Eesti Mööblitootjate Liidu esindaja August Kull ning Kagu-Eesti Puiduklasteri esindaja Remo Allikas, samuti Bellus Furniture OÜ juhatuse liige Rolf Relander, Delux Holding OÜ juhatuse liige Göran Sjöholm, Gomab OÜ juhatuse liige Göran Sjöholm, Standard ASi juhatuse liige Priit Tamm, Wendre ASi juhatuse liige Raul Laidvee, Wermo ASi juhatuse liige Raul Vene ning Recticel OÜ juhatuse liige Janno Kiviorg.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles