Plaanid müüa kinnisvara? Kuidas küsida kõrgemat hinda ka majanduslanguse ajal?

Projektibüroo OÜ
Copy
Foto: Shutterstock

Lähiajal on tõenäoliselt koroonaviiruse põhjustatud hirmust toimumas muutusi ka kinnisvaraturul – seni müüjakeskne kinnisvaraturg muutub ostjakesksemaks situatsioonis, kus majandus teeb läbi järjekordset proovikivi. Kinnisvaraspetsialistid peavad muutust pigem lühiajaliseks, kuid mis mõneks ajaks kinnisvarahinnad siiski alla toob. Ostjatele on see meeltmööda, müüjatele tõenäoliselt mitte. Ees seisab valik: kas müüa odavamalt või müügiga oodata? Projektibüroo müügijuht Joonas Annus annab nõu, kuidas küsida oma kinnisvara eest head hinda ka majanduslanguse ajal.

Selle valiku, kas müüa nüüd või pigem oodata, peab kinnisvaraomanik, lähtuvalt oma sisetundest ja olemasolevast informatsioonist, ise langetama. Küsimusele, kui pikaks ajaks kinnisvaraturg vaibuda võib, ei soovi Annus vastata ning märgib, et sellele annab arutust vaid aeg. Olukord võib kesta kuid või lausa aasta ning selge on see, et majandusele tekitatud kahju ja sellest kriisist toibumine võtab omajagu aega. Ent olgu selleks siis kuu või lausa aasta, on see periood täpselt piisav, et oma kinnisvara dokumendid üle vaadata ja korda ajada. See annab kindlustunde, et vähemalt dokumentide puudumise tõttu kinnisvara väärtus veelgi ei lange.

Annus toob välja, et need, kes soovivad oma kinnisvara müüa, peaksid kindlasti kontrollima, kas majale on pärast ehitustegevuse lõpetamist taotletud ka kasutusluba/kasutusteatis ning elektroonilises ehitisregistris leitavad andmed – ehitusalune pind, korruselisus ja muud ehitise üldandmed – korrektsed. Samuti tuleks tema sõnul kontrollida, et kõik teised üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooned oleksid ehitisregistris kajastatud. «Kui nii ei ole, peaks hoone omanik välja selgitama, millest tingituna on tekkinud ebakõlad ning hakkama dokumentide korrastamisega kiiremas korras pihta, sest olenevalt objektist, võib see olla üsna aja- ning rahakulukas.» Keskmiselt kulub kasutusloa taotlemiseks kaks kuni kuus kuud.

Siin võib omanikul tekkida põhjendatud küsimus: kuidas suudab üks dokument garanteerida majaomanikule paremat hinda müümisel ning kinnitada, et hoone on ohutu? Annus toob välja, et kasutusloa taotlemisel koostavad erialaspetsialistid aktid ja auditid, sealhulgas elektripaigaldise, tuleohutuse ja üldehituslik audit, samuti küttesüsteemi ekspertiis – seda juhul, kui puuduvad küttekoldeid ja korstnaid käsitlevad dokumendid. Annus täpsustab, et tuleohutusaudit tehakse üldjuhul siis, kui tegemist on ebaseadusliku ehitisega, ning üldehituslik audit juhul, kui puuduvad ehituspäevikud ja kaetud tööde aktid. «Oma töös näeme tihti, et elektripaigaldise auditis ning küttesüsteemi ekspertiisi tegemisel tulevad välja puudused, millele omanik ilma auditita ei oleks tähelepanu osanud pöörata,» sõnab Annus. Näitena toob ta välja, et üldlevinumad probleemid, millest omanik ei ole teadlik olnud, on amortiseerunud korstnapitsid, puuduvad rikkevoolukaitsmed, kilbiskeemid või elektritöid teostanud inimene on kasutanud sootuks mittepädevaid lahendusi. Kui need puudused saavad teatavaks, on omanikul võimalik neid parandada või parandada lasta, ning kui need on korras, saab majaomanik kasutusloa taotlemisega edasi minna. 

Kasutusloa taotlemisel tuleb appi pikaajalise kogemusega Projektibüroo, kes juhib menetlust kuni loa väljastamiseni. Projektibüroo meeskond koosneb oma ala spetsialistidest, kel on  pikaajaline kogemus ehitiste seadustamise ja kasutuslubade taotlemise protsessiga.

Ent kui jätta kõrvale kasutusloa taotlemine, tuleks majaomanikul tagada siiski hoone üldine korrasolek ja tehnosüsteemide toimivus. Annus tuletab meelde, et küttekoldeid peab puhastama igal aastal või vastavalt vajadusele, soovitatavalt enne kütteperioodi algust, et olla kindel külmal ajal küttesüsteemide heas toimimises. «Seaduse järgi peab eramu puhul kord viie aasta jooksul puhastama küttekoldeid kutsetunnistusega korstnapühkija, kortermajades ning ridaelamutes igal aastal. Elektripaigaldise auditit tehakse kasutuses olevates elektripaigaldistes perioodiliselt sõltuvalt elektripaigaldise liigist. Kui seda ei ole mitte kunagi tehtud, tasub lasta see ära teha, pärast mida selgub, kas elektripaigaldis on ohutu kasutamiseks või mitte,» märgib Annus.

Uuri lähemalt SIIT!

Copy
Tagasi üles